Ilu ja mood

Ilutoodetest leiab endiselt loomade rasva, jahvatatud sarvi ja küüniseid – kuidas neid vältida? 

Toimetas Keit Paju, 9. detsember 2020 16:20
Foto: PantherMedia/Scanpix
"Meie igapäevastes ilutoodetes kasutatakse endiselt loomset päritolu koostisosi ja kõrvalsaadusi, näiteks nagu purustatud putukad, tapetud loomade rasv, jahvatatud sarved ja küünised. Näiteks karmiin, lanoliin, keratiin, kollageen, elastiin, siid, piima derivaadid, teolima, glütseriin ja steariinhape on tavaliselt, aga mitte alati saadud loomadelt. Olenevalt koostisosast võib neid aineid saada nii elusatelt kui ka tapetud loomadelt või hankida liha- ja piimatööstuse kõrvalsaadustena," nendib loomade eeskoste organisatsiooni Loomus liige Tea Tüür.

Loomus algatas loomasõbraliku ilu töörühma LILU, mille eesmärk on loomasõbraliku ilu teema tähtsuse tõstatamine Eesti ühiskonnas ning eestlaste kosmeetikatoodete ja iluteenuste tarbimiskäitumise loomasõbralikumaks muutmine.

"See on pikaajaline tegevus, mille käigus LILU avaldab eri tüüpi kvaliteetset ja harivat sisu kosmeetikatööstuse kohta, loob loomasõbraliku ilu “teejuhise”, et tavatarbijatel oleks lihtsam otsuseid teha ning kaardistab ja edutab vegan iluasutusi ja brände Eestis," kirjeldab Tüür.

Loomasõbralikud ilutooted on sellised, mille valmistamiseks ei ole kasutatud loomseid koostiosi ega tehtud loomkatseid. "Kui me ostame poest kosmeetikat, olgu see siis näo-, kehahooldus- või meigitooteid, siis me teeme teadlikke ja alateadlikke valikuid teatud faktorite põhjal – tootja/bränd, toote lõhn, tekstuur, toon, pakend või mõni muu meie jaoks oluline kriteerium. Loomasõbraliku ilu tarbijad lisavad enda iluoste tehes ühe lisakriteeriumi – millised brändid ja tooted põhjustavad loomadele kõige vähem kahju ja piina," selgitab Tüür.

Paljudele toodetele on tänapäeval peale kirjutatud, et nad on julmusevabad või vegan. Kahjuks ei tähenda need aga seda sama asja. "Julmusevaba tähendab seda, et toodet ei ole loomade peal testitud ja vegan tähendab seda, et toode ei sisalda ühtegi loomset koostisosa. Julmusevabad tooted pole tingimata vegan ja vegan tooted pole tingimata julmusevabad," selgitab Tüür.

Ilutööstus teeb endiselt loomkatseid

Tüüri sõnul tehakse ilutööstuses jätkuvalt loomade peal katseid. "Ülemaailmselt kannatab ja sureb kosmeetikatööstuse tõttu kuni sadu tuhandeid loomi igal aastal. Loomkatsete jaoks kasutatakse küülikuid, merisigasid, hiiri, rotte, kasse, koeri jne. Kuigi loomkatsed on kosmeetikatööstuse jaoks seadusega keelatud paljudes riikides, näiteks Euroopa Liidus, Suurbritannias, Indias, Norras jne, on loomkatsed endiselt lubatud umbes 80% maailma riikidest."

Ajalooliselt on loomkatsed olnud vajalikud koostisosade ohutuse ja nahasõbralikkuse testimiseks ja tagamiseks. Katsed loomadega on aga julmad, kallid ja nende tulemused ei ole otseselt inimestele rakendatavad – see, et koostisosa on meriseale turvaline ei tähenda tingimata seda, et see oleks inimestele turvaline.

"Pealegi on tänapäeval olemas uusi innovatiivsemaid meetodeid, millega loomkatseid asendada, näiteks kasutades inimrakke ja -kudesid (tuntud ka kui in vitro meetodid), arenenud arvutimudelite tehnikaid (neid nimetatakse sageli in silico mudeliteks) ning uuringuid vabatahtlike inimestega. Lisaks on kosmeetikatoodetes tuhandeid koostisosi, mis on juba teadaolevalt ohutud ja mida saab uue kosmeetika väljatöötamisel kasutada," räägib Tüür.

Kuigi loomkatsete tegemine Euroopa Liidus on seadusega keelatud, ei tähenda see seda, et Eestis poleks poelettidel kosmeetikat, millega poleks loomakatseid tehtud.

"Reaalsuses on seadusandluses palju lünkasid, mis teevad selle jätkuvalt võimalikuks. Lisaks on Euroopa Liidus muid eeskirjasid, mis on loomkatseid keelava seadusnõudlusega vastuolus. Näiteks Euroopa Liidu Kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise määrus REACH mitte ainult ei luba teatud juhtudel tootjatelt loomkatseid, vaid lausa nõuab neid," nendib Tüür.

Tüüri sõnul on seega poelettidel veel palju brände, kes viivad jätkuvalt loomkatseid läbi ja üritavad seadusnõudluses auke leida, et endale tootmist ja turustamist mugavaks teha.

Õnneks on aga ka ilubrände, kes lubavad loomkatseid vältida. "Mõningatel neist on ka sertifikaadid, mis kontrollivad ja tõestavad, et nad tõepoolest ei tee loomkatseid. Meil on ka brände ja tooteid, mis väldivad lisaks loomkatsetele ka igasugust loomset päritolu koostisosasid, et tõepoolest minimaalselt loomadele viga teha," rõõmustab Tüür.

Et kõige lihtsamalt ja kiiremini oma iluoste loomasõbralikumaks teha, soovitab Tüür otsida poes märgistusi "vegan", "100% vegan" ja "julmusevaba/ cruelty free". "Jäta meelde, et inimeste tegudel ja otsustel on võimu — oma ostuotsuste järgi saad firmasid ja brände toetada või boikoteerida ning seeläbi aidata paremat ja loomasõbralikumat tulevikku ehitada," paneb Tüür südamele.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee