Inimesed

VAHVA VANAEMA | Peeter Volkonski ema Helvi Jürisson: ma ei ole selline vanaema, kes läheb pühapäevahommikul pannkookidega kostitama (6)

Aive Antsov, 12. detsember 2020 08:33
Helvi Jürisson oma 90. juubelil koos lapselaste Olivia (paremal) ja Sireliga.Foto: Tiiu Rinaldo
Kirjanik ja endine arst Helvi Jürisson (92) on vanaemaks kuuele lapselapsele. Neli esimest on poeg Peeter Volkonski lapsed. Kaks nooremat, kevadised, on tütar Kerttu Soansilt.

Austusväärselt kõrges eas Helvi alustab oma vanaemaks olemise lugu lapselaste nimede ja vanuste meenutamisega: „Kerttu omad on kevadel sündinud Olivia (21) ja Sirel (19). Poja kaudu on mul kolm poissi ja noorim Elisabeth, kes elab Inglismaal ja on abielus inglasega. No mis vanuses Elisabeth on … Ta ei ole vana, üle 30 natuke.“

Peetri pojad on kaksikud, Immanuel (42) ja Daniel (42). Kõige esimene pojapoeg on Miikael (43), ja tema oligi see, kes Helvi vanaemaks pühitses. See vanaemastumine polnud midagi üleloomulikku ega erilist. „Räägiti, et ta sünnib. Paar kuud oli ette hoiatatud, et on poiss. See oli väga loomulik protsess,“ kirjeldab Helvi.

Vanaemaks kujunemise põhiajal elas Helvi Tallinnas Nõmmel. Poja pere kasvas aga Tartus ja nii pole ta pojalastega sugugi palju lävida saanud. Sünnipäevadel sai küll käidud ja kontakt oli olemas.

Kuna Kerttu on Peetrist seitse aastat noorem, on ka tema kingitud lapselapsed palju nooremad. Neid käis Helvi juba sünnitusmajas vaatamas, sest nad olid kohe lähedal Tallinnas. „Tüdrukud olid toredad! Hoida ma neid ei saanud, sest käisin siis veel tööl, kui nad väikesed olid. Kuid nende juurde Kalamajja sai vabadel päevadel ikka Nõmmelt trammi või bussiga sõidetud. Meil oli päris korralik ühendus,“ jutustab ta.

Helvi tunnistab, et ta ei ole selline vanaema, kes läheb pühapäevahommikul pannkookidega kostitama. „Ma pole ju selline tüüp! Meil on lapselastega rohkem vaimsed kontaktid. Need on säilinud ka siis, kui kolisin 11 aastat tagasi Tartu elama.“

Kerttu laste elu ja see, millega nad tegelevad, on olnud hästi teada. „Peetri laste osas tean palju vähem, sest nad sirgusid minust eemal. Peetri tütrega olen väga vähe suhelnud, ta hakkas õppima välismaal ja Inglismaale ta jäigi. Suvel olen näinud teda korra, kui ta tuleb Eestimaale.“

Kuid oma lapselaste elust on vanaema alati huvitunud. „Eks suurem lähedus on tekkinud Olivia ja Sireliga, sest olen Kerttuga kõige lähedasem. Peetriga oli meil ka hea suhe, koos käisime külas tema isal Andreil, kes elas välismaal. Käisime tal külas seni, kuni kohtusin ja abiellusin Kerttu isaga. Kui Kerttu isa noorelt suri, helistas Andrei mulle, avaldas kaastunnet ja kutsus uuesti enda juurde Prantsusmaale külla, hakkasime taas läbi käima,“ liigub Helvi kaugesse aega tagasi.

Tema elus on olnud üksjagu keerdkäike ja sama palju õnnestumisi. Õnnelikuks vanaemaks saab ta end pidada peamiselt tänu tütrele, kes on osanud luua lähedust oma ema ja tütarde vahel. Kerttu hingesoojuse kaudu tunneb vanaema, et kuulub perekonda.

Kui kevadel ei saanud koroona tõttu külas käia, helistas Kerttu iga päev emale ja nad vestlesid tund aega. Hiljem on vanaema Tallinnas külas käinud. Aga sügisel hakkas Sirel Tartus eesti keelt õppima ja vahel tuleb ka Kerttu tütart ja ülikoolilinna vaatama. „Oleme läinud koos lõunale või kohvikusse. Muidu on Sirelil loenguid palju ja tal on kiired ajad,“ tõdeb vanaema.

Peetri lapsi jäävad meenutama ammused suved, kui Helvi võttis poisse enda juurde maale, et saada nendega kontakti. „Kui lapselapsed kasvavad suuremaks, siis on vanaema lihtsalt kaaslane – pole vaja enam nii palju hoolitseda. Siis on vanaema roll olla lihtsalt olemas,“ ütleb ta.

Olgu lisatud, et Daniel ja Elisabeth on teinud Heljust ka kolme lapse vanavanaema – Danielil on tütar Eliise, Elisabethil poeg Albert Bernhard ja tütar Alice Madeline.

VANAEMA HELJU KNIHVID

Kolm vanaemaks olemise nippi ehk Kuidas lapselastega hästi läbi saada

1. Ärge tähtsustage end üle

Mitte tunda ennast liiga tähtsa vanaemana, pigem tunda end väga lähedase inimesena. See vanaemasus ei tohiks liiga kaasa haarata.

2. Huvituge lapse elust

Pigem küsida lapselastelt, kuidas neil läheb ja huvituda nende elust, mitte suruda iseennast peale. Siis lapselapsed räägivad palju rohkem.

3. Hoidke kontakti

Olla kogu aeg kontaktis ja olemas. Ka siis, kui lapselapsel on vaja, tuleks olla tema jaoks olemas, ühenduses.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee