Blogid
12. november 2020, 17:36

Dilaila kolumn | Tavabeibest ossipifiks

Mu sõbrantsil on uus kutt. Tal polegi päris oma tüüpi – iga kord tuleb ta välja uut masti kutiga. Ta on meile teiste hulgas tutvustanud karvast mootorratturit, malemängijast programmeerijat, noorpoliitikut ja kingadisainerit. 

Enivei, ta uus kutt tundub üsna lahe. Tal on kindlasti huumorimeel ja ta on kahe jalaga maa peal. Ning ta kingib sõbrantsile seksikat pesu ja stripparikingi. Siis aga lisasin ta Instas. 

Mõnedele inimestele peab meenutama, et vanade piinlike piltide ärakustutamine pole patt. Tuli välja, et see kutt oli eelnevas elus ... oss! Tal on konkreetselt üleval pildid, kus ta on dressides ja nokakaga, toetub bemarile ja suitsetab joint’i. Ja ei, see ei ole juhuslik dress-up. Tuleb välja, et ta käis aastaid niimoodi ringi ja tundis selle üle uhkust. Ning tema eks enne sõbrantsi kannab super lühikesi pükse, stringe – need paistavad läbi pükste –, ning tal on ülisuured silikoonist melonid. No ja loomulikult plaatinablondid juuksed, pardinokaks süstitud huuled, alaselja tätokas ja jalakett. Pluss võltspäevitus!

Kas sõbrants on nüüd ossipiff? Vähemalt auto on mees millegi veidike soliidsema vastu vahetanud, ehkki loomulikult on sellel siiski põrisev mootor. Ja ossimussi kuulab ta samuti edasi. Kujutan nüüd sõbrantsi ette mõne kolkaküla kortermaja rõdul trance’i kuulamas ja plekkpurgist odavat õlu joomas, jalas needsamad ülilühikesed šortsid. Kui ta kavatseb mehe nime näiteks rinnale tätoveerida, siis peame vist ikka sõbrantsidega sellele veto panema. Praegu hoian murelikult esimestel muutumise märkidel silma peal.

Ahjaa, kui mees küberseksi sessiooni ajal äkki ära kaob ja pool tundi hiljem uuesti välja ilmub, siis kui solvunud ma olema peaksin? Kamoon, mis on kell üheksa õhtul pakilisem kui mu tissipiltide vaatamine?