Karmen JollerFoto: Erki Pärnaku
Uudised
7. november 2020, 14:00

Karmen Joller: koroonapiirangud mõjutavad vaimset tervist, tekitades hirmu ja ebakindlust tuleviku ees (5)

Perearst Karmen Joller kirjutab ühismeedias koroonaviirusest, andes nippe, kuidas sellega toime tulla. Joller nendib, et inimese psüühika ei tule infokülluse ja piirangutega toime, kuna vaimsele tervisele mõjuvad isegi näiliselt väikesed piirangud hirmu tekitavana.

"Infektsioonidega on arstid võidelda osanud umbes 150 aastat ja tegelikult kauemgi. Seega ei ole praegune COVID-i pandeemia oma olemuselt ühegi arsti jaoks midagi uut. Tänaseks me teame, kuidas SARS-CoV-2 levib, milline on haiguspilt, kes on riskirühmad, kuidas piirata levikut. Tänapäeval ei saa ka seda öelda, et info aeglaselt leviks ja meedikud infosulgu jääksid – pigem vastupidi, valitseb info üleküllus, mille alusel on raske järeldusi teha," tõdeb ta, lisades, et saame sellega hakkama, kuna meid on õpetatud kriitiliselt mõtlema.

Jolleri sõnul on küsimusi koroonaviiruse kohta endiselt palju, kuid põhijoontes tunneme seda haigust juba hästi. Naise sõnul saavad haiglad veel praegu olukorraga hakkama ning koormus on tavaline. Kuid ta ennustab, et oodata on nakatumise kasvu.

"Arstidena me teame, et tõenäoliselt kasvab päevane nakatumiste arv järgmise umbes kahe nädala jooksul eksponentsiaalselt, st kordades, kuni saavutab platoo, mille järel saabub langus. Kindlasti tuleb juurde ka surmasid. Kõik see tähendab, et ka meil võib tekkida olukord, kus haiglad ja perearstikeskused ägavad ülekoormuse all, meedikud langevad üksteise järel rivist välja. Me teame kõike seda ette, ja sellest tulenevad ka meedikute soovitused ja hoiatused," sõnab ta.

"Ja sellest tuleneb ka kogu meditsiinisüsteemi valmistumine suureks puhanguks - õnneks oskame seekord seda teha palju paremini suunatult. Ja me oskame seda, sest oleme rohkem kui 150 aastat harjutanud."

Infoküllus süvendab vaimsed haiguseid

Järgmisena käsitleb Joller meeleoluhäirete teemat, tõdedes, et ka see valdkond pakub koroonaviiruse ajastul arstidele suurt huvi.

"Viimase paarikümne aastaga on toimunud ka suur tehnoloogiline areng, mis võimaldab info liikumist tohutu kiirusega – kui varem liikusid uudised suust suhu või laeva või rongiga, siis täna saame me Austraalias või Ameerikas toimuvast teada sekunditega. Ja halvad uudised liiguvad ikka kiiremini kui head. Meedikute jaoks on täiesti uus see, kuidas reageerib inimese psüühika pandeemiale tänapäeva infokülluse foonil – inimese psüühika ei ole sellise infotulvaga veel kohastunud," tõdeb ta.

"Pandeemiat kirjeldavad sõnumid on reeglina hirmutavad, oma osa annavad ka piirangud, mis piiravad vaimse tervise seisukohalt üliolulisi inimlikke kontakte. Psüühilist mõju tuleb arvestada kõikide piirangute puhul, alates maskide kandmise nõudest ja lõpetades koolide, meelelahutusasutuste sulgemise ja kaugtööga. Vaimsele tervisele mõjuvad isegi minimaalselt, näiliselt väga väikesed piirangud – need tekitavad hirmu, ebakindlust tuleviku ees, süvendades olulisel määral olemasolevaid psüühikahäireid," selgitab ta. 

Ärahirmutatud inimene jääb Jolleri sõnul üksi, eriti mõjutab see nooremaid. "Lapsed ja noored, kelle enesehinnang kujuneb väga suures osas sõprade toel, jäävad üksi. Hirmu foon mõjub lastele tugevamalt, sest nende elukogemus ei võimalda neil ohu suurust adekvaatselt hinnata," märgib ta.

Kõige keerulisemas olukorras on Jolleri hinnangul need, kelle kodudes valitseb vägivald. "Neile võib üksindus olla eluohtlik. Juba praegu on laste ja noorte enesetappude arv oluliselt suurenenud võrreldes eelmiste aastatega," sõnab ta. 

Valitsus peab piirangute kasutamise läbi mõtlema

Joller ärgitab iga inimest mõtlema oma käitumisele, et viiruse levikut piirata. "Tõestage ometi, et eestlane on tõeline eestlane – me oleme kaine, rahulik rahvas, kes saab iseendaga hakkama. Me suudame ISE, ilma sundimata haigusele piiri panna!" usub Joller. 

Jolleri sõnul võiks lisaks juba läbi korratud ohutusreeglitele arvestada ka sellega, et töö juures ühiseid lõunaid tehes võiks üksteisest eemal istuda, vältida tuleks ka kontaktkoosolekud ja kliendikülastusi. Teenindajatel soovitab Joller kaanda kirurgilist maski ja visiiri, või ilma klapita respiraatorit ja kaitseprille.

Pere- ja sõpruskondandel ei soovita Joller üksteist siseruumides külastada. Õues koos viibides tuleks hoida distantsi ning arvestada tuleks, et tuuline ilm võib soodustada viiruse levikut.

Siiski palub Joller suhtlemist mitte katki jätta. "Eriti hoidke oma eakaid, üksi elavaid pereliikmeid – nad vajavad teid väga! Ja laske neil endil otsustada, kas nad soovivad teiega (ohutut kaugust hoides) kohtuda või mitte. Hoolitsege ka laste ja noorte suhtlemisvajaduse eest – neile on sõbrad kogu maailm!" märgib ta.

Muuhulgas kutsub Joller valitsust üles piirangute kasutamist läbi mõtlema. "Kui vähegi võimalik, jäägem ikkagi toetuma inimeste isiklikule vastutusele. Nagu mainisin, on nakatumiste arvu tõus praegu praktiliselt vältimatu. Koolid ja lasteaiad peavad jääma avatuks nii kauaks kui vähegi võimalik. Kaugõpe peab edasi lükkuma nii pikalt kui vähegi võimalik. Huviringe ei tohi kinni panna nii kaua kui vähegi võimalik," ütleb ta.

"Ma loodan väga, et valitsus ei pea meid sundima üksteisest eralduma, koju jääma, maske kandma jne. Meie inimesed on piisavalt targad, et ise hakkama saada. Mäletate PISA-skoore? Isegi lapsed on meil targad. Mina olen küll veendunud, et ma võin Eesti inimesi usaldada. Juba seepärast, et Eesti on endiselt madalaimate nakatumisnäitajatega riikide hulgas. Jätkame samamoodi! HOOLIKALT!" lõpetab ta.