Blogid

Dilaila kolumn | Vastuvõetamatud veidrused 

Dilaila, dilaila@linnaleht.ee, 6. november 2020 10:20
Kujutage ette, et kohtute eriti kuuma kutiga ning pärast teist kohtingut hakkate juba planeerima, mida te pulmas kannate ja mis laste nimed võiksid olla.

Keegi meist pole aga täiuslik. Kuhu tõmmata piir, milliste vigadega leppida ja millal stiletto’des leekides teise suunda kapata?

Sõbrants kohtus hiljuti super kena ja viisaka kutiga. Eriti meeldis talle see, kui kena kutt kõigi vastu oli, koristajast Bolti juhini ja ta sõbrantsideni välja. Samuti käis ta väga viisakalt riides, avas uksi, aitas jope selga ja tõmbas tooligi istumiseks välja. Peaaegu nagu need müügimehed, kes sul kaubanduskeskuses nööbist kinni haaravad või ... issand jumal, Jehoova tunnistajad! 

Kolmandal kohtingul tuligi välja, et tüüp ongi Jehoova tunnistaja. Ning selle kohtingu keskel hakkas ta seletama, kuidas sõbrantsi kohtamine oli tema jaoks märk ning ta olevat välja valitud, et nad koos jumalasõna levitaks. Tavaliselt ta üldse väljaspool kogudust ei deidi, aga looja on ta sellele teele juhatanud  ja sõbrants peab nii ruttu kui võimalik kirikuga ühinema. Sõbrants mõtles selle peale kolm sekundit ning lahkus siis kiirel sammul.

Teisele sõbrantsile aga meeldivad pahad poisid. No kes meist siis ei fantaseeriks pikajuukselisest tätokatega mootorratturist? Kui nad aga sel nädalal USA valimistest rääkisid, oli kutt väga üllatunud, et sõbrants polegi Donald Trumpi toetaja. Seejärel tutvustas ta uhkusega oma hobi: internetis Trumpi kiitvate kommentaaride ja videode levitamist. Ühesõnaga, trollifarmi troll, ainult selle vahega, et viimastele maksab Putin palka, too on aga vabatahtlik. Sõbrants tuli tulema.

Ahjaa, kas olete kunagi ära unustanud, et peate tööle minema? Mina näiteks olin eelmisel nädalal kindel, et olin võtnud puhkust. Istusin parajasti spaas, kurgilõigud silmadel, kui boss helistas ja uuris, kus ma olen.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee