Kultuur

20 aastat eetris olnud Ööülikooli saadet kuulavad ka need noored, kes pole raadiot elu sees näinudki 

Helle Rudi, 23. oktoober 2020 18:30
LAPSELIK UUDISHIMU: «Nagu selline eluvaimustus või selle otsimine,» ütleb Jaan, mis teda Ööülikooli juures köidab. Foto: Priit Myrk

Palju on neid noori, kes pole elus raadiot näinud, ent kuulavad innukalt Ööülikooli. «Meil pole kunagi olnud probleemi, kuidas olla popp ja noortepärane. Kõik on meid ise üles leidnud,» sõnab toimetaja Jaan Tootsen.

Kevadel tähistas «Raadio Ööülikool» 20. sünnipäeva. Kuigi arvud on ilusad, eriti veel ümmargused, ei hoia sarja idee autor ja toimetaja Jaan Tootsen neist kramplikult kinni. Isegi kõige parema tahtmise korral ei suuda ta näiteks välja tuua kuulamise statistikat. Küsimärgi alla seab ta üldse selle, kas aeg on olemas. «Minu meelest ei ole. Seda rääkis kunagi kunstiajaloolane Olga Kaljundi. Tema ütles, et kultuuris ei ole mingisugust arengut − minevik, olevik ja tulevik on alati läbi põimunud,» meenutab mees. Miks ei võiks Kihnu memmede kootud vaip rippuda New Yorgi moodsa kunsti muuseumis, nagu Mark Soosaar räägib.

Taskuhäälingu põlvkondSaatesarjale on tehnoloogia areng olnud nagu vesi veskile. Peale on kasvanud nõndanimetatud taskuhäälingu põlvkond: käiakse pidevalt, klapid kõrvas, koos koeraga või niisama. Arukas jutt on hea kaaslane pikematel autosõitudel, nii et kuni isejuhtiva auto puudumiseni on sõnasaadete kuldaeg. «Võib-olla vaadatakse siis rohkem ekraani, kui käed on roolist lahti,» pakub Jaan. Ööülikooli toimetaja lisab juurde, et tegelikult jääb ikkagi alles piisavalt tegevusi, kus mõte vaba, aga käed kinni. «Kütad sauna või koorid kartulit,» loetleb ta.Kõlab ehk veidi klišeena, aga raadioloengutel peab olema igavikuline mõõde. Seetõttu ei pruugi päevapoliitika või hetke kõige kuumemad nimed Ööülikooli sobida. «Tore on see, kuidas mõni 20 aastat tagasi salvestatud saade on saanud minu jaoks tähenduse alles praegu. Näiteks Fred Jüssi pidas aastal 2000 loengu «Vaikus kui loodusvara». Mida see tähendas siis ja mida tähendab praegu, lehepuhurite ajastul. Võrratult on teema veel aktuaalsemaks muutunud,» räägib ta. Loenguid võib võrrelda aga maailma kirjandusklassikaga. Vahe on sees, kas lugeda Fjodor Dostojevskit kohustusliku kirjandusena keskkoolis või mõnikümmend aastat hiljem, täiskasvanuna.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee