Doris Tislar filmist „O2“: ma polnud varem tennist mänginud ja oli tükk tegemist, et löögid tuleksid usutavalt välja

Doris räägib, et tegelikult oli tol hetkel casting'u vanusepiirang alatest 16 eluaastast, aga see jäi tal lihtsalt kahe silma vahele. "Arvasin, et miks mina ei võiks minna, kõik klappis ja see oli väga huvitav kogemus," muigab näitleja. 

Filmirollide kõrval on Tislar töötanud kaks aastat juba Eesti Noorsooteatris, mis varem kandis nime NUKU teater. "Meil on iseenesest suhteliselt väike trupp võrreldes mõne suurema teatriga, aga kuna mängime nii hommikuti kui õhtuti, on töömaht suhteliselt tihe," ütleb ta. "Kui koroona välja arvata, on Noorsooteater praegu väga heas kohas. Meil on väga hea ja ühtehoidev trupp."

"Käisin kunagi NUKU teatri noortestuudios.On tore, et jõudsin ringiga tagasi," ütleb Doris. Pärast keskkooli kolis ta Rootsi väikelinna Linköping, kus õppis rahvaülikoolis teatrisuunal. "Mul ei ole küll bakalaureust ega rakenduskõrghariduse diplomit, aga see õpe oli väga laiapõhjaline," lisab ta. 

Filmis "O2" kehastab Doris Tislar prantsuskeelset tegelast. "Õppisin Gustav Adolfi gümnaasiumis üksteist aastat prantsuse keelt, seega hea põhi oli all. Mul oli abilis, kes aitasid häälduse ja sõnastuse paika saada korrektselt," ütleb ta. Lisaks polnud näitleja enne filmis osalemist polnud ka tennist mänginud. "Inimesena on lihtne öelda, et oled meister, näitad paari pilti ja medalit, aga mängu mõttes oli mul ikkagi treener, kes aitas, et löögid tuleksid usutavalt välja."