Franz Malmsten: graafik on hetkel väga tihe ja ma ei taha, et midagi jääb tegemata

Uue aasta alguses jõuab kinodesse Oskar Lutsu materjalil põhinev film „Soo“, kus Malmsten kehastab traumeeritud kunstnikku Toomast. „Õhtul alustasime stseeniga, kus toimus väike rüselus. Mis teeb selle raskeks on aga see, et seal on kunstlik vihm, mis tähendab, et meile lasti tuletõrjeautodest tuletõrjevoolikutega vett ja mulle tundus, et see on ainult paar kraadi. Me ei saanud ühte lõiku filmida kauem kui kaks-kolm minutit, võib olla isegi vähem, aga see tundus väga pikka aeg,“ meenutab Franz seika võtteperioodist. Seejärel ei olnud võimalik võtetega jätkata, vaid tuli sauna soojenema minna. Sauna ja võtteplatsi vahet joostes sai stsene üles võetud alles hommikuks.

Tavaelus tunneb Malmsten end aga pigem paipoisina. „Kuna hetkel tõesti see graafik on nii tohutu, peab ilmselt minema sinna paipoisi poole. Kohustused on suured ja ma ei taha ise endale ka karuteenet teha, et midagi jääb tegemata. Seega olen hetkel ülimalt graafikus kooli, võtete ja tööga,“ ütleb Franz. „Võib-olla, kui graafik enam nii tihe ei ole, olen ehk hoopis mänguline laps, kellele meeldivad lauamängud ja kaisukarud,“ muigab ta. 

Kuigi Malmsten on endale näitlejana juba nime teinud, siis vastavat haridust tal tegelikult ei ole. Küll aga käis Franz Vanalinna hariduskolleegiumi teatriklassis ja on Indrek Taalmaal lavastustel abiks olnud. "Olen sõitnud temaga etendustele, aidanud lava püsti panna, heli ja valgust teinud. Tänu sellele olen näinud ühte etendust sajas erinevas vormis,“ räägib ta.

Pärast gümnaasiumit pidi ta tegema otsuse, kas minna lavakunstikooli või Balti filmi- ja meediakooli. Kahe kooli katsed toimusid samal ajal ning lõpuks otsustas Malmsten vaid BFM-i proovida. „Kui ma oleks lavakasse läinud, oleks olnud üks suur okas see ringi käimine seal,“ tõdeb Malmsten ja lisab, et ei oleks ajalise surve tõttu näiteks filmides osaleda saanud.

Malmsten ei välista aga ka seda, et ta ühel hetkel teatrilavale jõuab. „Vihjena võin öelda, et järgmine suvi ma laval võib olla olen ja siis võib publik öelda, et Franz ei sobi lavale ja ma sinna enam kunagi tagasi ei lähe,“ räägib ta.