RAAMATUPIDAJAST MOELOOJAKS! Koondamine andis uue elu

«Ühe ukse sulgumine võib avada teise ja parema,» kinnitab moedisainer Piret Albert – koondamine innustas teda täitma oma ammust unistust ja looma oma isiklikku meestekollektsiooni.

«Kui mees midagi tahab ja selle ostab, siis ta ka kannab seda. Erinevalt naisest, kellel võib kapp kandmist nõudvaid kleite täis olla,» põhjendab Piret (51), miks ta valis just meestele moe loomise.Meesterõivaste disainimise tegelikud juured jäävad Pireti kooliaega. Kuna poest polnud midagi saada, hakkas naine toona endale ise rõivaid õmblema ja mõistis, et see meeldib talle. Eriala valides soovitati talle meesterätsepa ametit, sest neile õpetati koolis rohkem nõkse.

Juured olulisedKümmekond aastat töötas ta ka tootmiskoondises Lembitu, kuid aegade muutumine viis kunagise suurettevõtte pankrotti ja uut tööd otsides sattus Piret hoopis raamatupidamise juurde. Ta õppis seda ametit ülikoolis ja töötas pikki aastaid numbritega.Kuniks viimaks hakkas maakodu nurgas jõude seisvat vanaema vokki silmitsedes üha sagedamini mõtlema: «Minu vanaema ja vanavanaema oskasid kangast kududa. Miks mina seda ei oska?»Õppimisvõimalusi uurides jõudis ta nelja aasta eest Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiani ning otsustas sealse rahvusliku käsitöö eriala kasuks. «Sealt saab laiapõhjalise hariduse kogu pärandiga seotud käsitöö osas,» põhjendab naine seda valikut. Oma juuri ja päritolu on ta terve elu oluliseks pidanud, nüüd tundus olevat õige aeg avardada silmaringi teoreetilise poole pealt ning omandada ka esivanemate käsitööoskusi.Praeguseks on tal kangastelgedel kudumine selge. Nagu ka palju muid asju. Rahvarõivaste teemat läbides kinnitas kanda ka veendumus, et Piretit inspireerivad enim just etnilised meesterõivad. «Need talupojakuued voltidega selgadel ja lakaga püksid,» toob nobenäpp konkreetseid näiteid.