Inimesed

Korea viimase printsessi saatus näitas, et ka printsessid nutavad 

Tõlkinud Allan Espenberg, 3. oktoober 2020, 11:00
RÄNK SAATUS: Deokhye tõestas ilmekalt, et kõik siniverelised ei sünni, kuldlusikas suus. Armastuse puudumine ja sunnitud elu võõrsil hävitasid naise vaimse tervise.

Korea viimase printsessi Deokhye pani saatus karmilt proovile. Pealesunnitud abielu, hullumajja ahelad, ainsa tütre enesetapp ja eemalolek armastatud kodumaast on vaid mõned rängemad õppetunnid.

Joseoni dünastia 26. valitseja Gojong oli 60aastane, kui 1912. aastal nägi ilmavalgust tema noorim tütar Deokhye (Deok Hye). Kuna lapseke sündis endisele kuningale ja keisrile suhtest armukesega, eiras rahvas järeltulija olemasolu. Viie aasta jooksul ei kinnitatud tema nime isegi keiserliku perekonna annaalidesse ja alamad kutsusid last vaid hüüdnimega. Pisipiigale anti hoopis tiitel «ongju» (armukese tütar), sest tiitel «gongju» kuulus üksnes kuninganna lastele. Nii tuli tüdrukul alates lapsepõlvest kokku puutuda klassiviha ja maailma vaenuliku poolega.Lõpuks õnnestus isal lemmiklapsele välja kaubelda ametlik tunnustus printsessina ja jaapanlasest Korea kindralkuberner kandis pärast pikka veenmist Deokhye ka ametlikku registrisse.Ent tüdruk kasvas kinniseks ja käis mööda seinaääri, sest palees ei elanud eakaaslasi. Lõpuks otsustas isa asutada paleesse lasteaia aadliperekondadest pärit tüdrukutele, kellega Deokhye suhelda saaks. Idee töötas ja Deokhye kogus kamaluga enesekindlust.

Armsa isa surmSeitsmeaastaselt sai printsessi lapsepõlv äkki otsa – Korea ja Jaapani suhted halvenesid taas. Isa leidis lemmiktütrele peigmehe, kellega abiellumine oleks võimaldanud Deokhyel vältida enda survestamist Jaapani võimude poolt. Hea plaan ei täitunud – korraldatud kihlus kukkus Koreas mõju omanud Jaapani ametnike vahelesegamise tõttu läbi.Mõni kuu hiljem haigestus Gojong raskelt ja suri 1919. aastal, jõudmata tütre tulevikku kindlustada. Kurva sündmusega ei alanud isiklik draama üksnes printsessi, vaid kogu riigi jaoks – puhkes kaos, teravnesid tülid erinevate rühmituste vahel, algas meeleheitlik võitlus võimu pärast.Tekkinud keeruline sisepoliitiline olukord oli jaapanlastele hea ettekääne oma mõju suurendamiseks endises Joseoni kuningriigis. Uus poliitika muutus Korea elanike jaoks õudusunenäoks – karmistati karistusi meeleavalduste ja vastupanuvõitluse eest, trükiväljaanded pandi kinni, kodanikel kästi koreapärased nimed muuta jaapanikeelseteks, samuti sunniti korealasi loobuma oma usust ja kultuurist. Mehed värvati teenistusse Jaapani armeesse ja naisi sunniti töötama bordellides.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee