VIHMARÕIVASTE ABC: millega kaitsta end saju ja tuule eest?

Plamuse sõnul tuleks eelkõige läbi mõelda, millistes olukordades, kui kaua ja kui tugeva vihma käes me viibima peame. „Sageli kaasneb vihmaga ka tugev tuul. Seega on taoliste rõivaste puhul oluline ka materjali võime läbi lasta õhku ja tuult. Või vastupidi: nad ei tohiks tuult läbi lasta,” sõnab ta.

Kui soovitakse vihmarõivaid kanda sportides, matkates või muud moodi aktiivselt liigutades on Plamuse sõnul oluline ka see, et rõivad laseksid läbi veeauru, mida inimese keha eritab higistades.

Ta jagab vihma eest kaitsvate rõivaste valmistamisel kasutatavad materjalid kolme gruppi:

• Vetthülgava viimistlusega materjalid. Selliste materjalide puhul märkame, kuidas veepiisad jäävad tilkadena materjali pinnale ega imendu kohe selle sisse. Siiski tasub mainida, et selline viimistlus reeglina ei ole kauakestev ning võib maha kuluda nii intensiivse kandmise kui ka pesemise tagajärjel. Kaubanduses on müügil erinevaid tooteid, millega on võimalik vetthülgavat viimistlust taastada. Vetthülgava viimistlusega toodetel võib olla järgnev ingliskeelne tähistus: water repellent finish, water repellent jm.

• Vettpidavad materjalid. Siia alla kuuluvad mitmed erineva tehnoloogiaga valmistatud materjalid. Üheks võimaluseks on kangakiud katta mõne hüdrofoobse ainega. Selliselt jääb materjal siiski veeaurule ja õhule läbitavaks. Samas on olemas ka erinevad kihilised materjalid, milles sisalduv nn hingav membraan on võimeline läbi laskma seestpoolt tuleva veeauru, kuid väljast sissepoole veepiisad ei pääse. Sellised materjalid on näiteks Gore-tex® ja Sympatex®.

• Täielikult veekindlad materjalid. Need materjalid ei lase läbi vett, õhku ega ka veeauru. Näiteks kuuluvad siia alla nn kummeeritud riided. Sellised materjalid on tavapäraselt kaetud näiteks PVC (polüvinüülkloriidi) või PU (polüuretaani) kihiga. Siia alla kuuluvad näiteks laste vihmariided.

Mida tähendavad aga erinevad märgistused tootel?

Plamus selgitab, et matka-, spordi- ja vihmarõivastel võib kohata tooteinfo juures kahte näitajat: üheks on veepidavuse indeks ning teiseks materjali veeauru läbilaskvus (nn hingavus).

„Veepidavuse all mõiste­takse üldiselt kanga vastupanuvõimet märgumisele või vee kangast läbitungimisele. Veepidavuse hindamiseks kasutatakse vastavat indeksit (mm/H2O), mis näitab staatilise veesamba kõrgust millimeetrites, mille juures vesi 24 tunni jooksul materjalist kindlasti läbi ei tungi,” sõnab ta.

„Veeauru läbilaskvus (nn hingavus) näitab, kui palju vett grammides suudab ruutmeeter kangast läbi lasta 24 tunni jooksul. See näitaja võiks olla vahemikus 2800 kuni 7000, kui inimene kõnnib kiirusega 5 km/h,” toob ta näite.

Veel tähelepanekuid vihmarõivaste valimisel ja hooldamisel:

• Et rõivad ei laseks vett läbi õmbluste piirkonnas, on tähtis, et ka õmblused oleksid kaetud veekindla materjali kihiga. Seda tehnoloogiat nimetatakse õmbluste teipimiseks. Sageli on selle kohta ka märge toote etiketil: õmblused teibitud (ingl. k – taped seams).

• Hooldamisel tuleks täpselt järgida tootja juhiseid, mis on märgitud toote etiketil, vastasel juhul võivad vale hooldamise tagajärjel toote omadused muutuda.

• Vihmarõivaste valikul tuleks eelistada usaldusväärseid kaubamärke. Kuna selliste rõivaste puhul kasutatakse paljusid eri materjale ning viimistlusaineid, siis on oluline kindel olla, et rõivad ei sisalda inimese organismile kahjulikke kemikaale piirnormist rohkem.