Karmi diagnoosi saanud Robert ei kaota sekundikski lootust

Kujutad ette olukorda, kui maailmast eraldab sind kaheksa trepiastet, mille ületamiseks vajad iga kord abi? See on kuue aasta eest liikumise kaotanud Roberti argipäev.

Mis juhtus Rakke noormehe Robert Vunderiga (35) saatuslikul päeval kuue aasta eest, noormees täpselt ei tea. Ta mäletab, et läks sõbrale külla ja üheskoos tarvitati ajaviiteks ka alkoholi. Ja mitte vähe. Siis saabus suur must auk. Järgmisel hetkel lamas mees juba rõdu all murul ega saanud tõusta.

Karm diagnoos«Ilmselt läksin rõdule suitsu tegema, sest sõber magas juba. Ärgates nägi ta toas vaid minu kingi. Siis hakkas mind otsima, vaatas ka rõdult alla ja nägi mind murul lamamas,» meenutab Robert. See rõdu asus aga teisel korrusel. Mees arvab, et küllap püüdis ta end palkoni servale toetada, kuid hindas purjuspäi oma võimeid üle. Nii kõik juhtuski.Veel mäletab Robert, et sõber kutsus kiirabi ja meedikuid oodates tõi talle klaasi vett. Kui kaua kulus aega alla kukkumisest kiirabi saabumiseni, ei tea pealtnägijate puudumise tõttu keegi.Robert viidi reanimobiiliga Tartusse ja diagnoos tuli masendav: kahjustada sai kolmas-neljas selgroolüli koos seljaaju läbilõikega. Pika operatsiooni järel teatas arst karmid sõnad: «Tõenäosus kunagi liikuma hakata on väike.» Pärast kahte nädalat Tartus suunati noormees ravile elukohajärgsesse Rakvere haiglasse.«Muidugi ei teinud see uudis mind rõõmsaks. Emale oli see kõige suurem šokk,» nendib mees takkajärele. Vanemad on poja kõrva truult püsinud aga kõik need aastad ning aidanud teda ihust ja hingest.