Mehhiko viimane keisrinna – imeilus nõdrameelne

Abikaasa liiderlik loomus ja ootamatult võõra ning kauge riigi valitsejannaks saamine röövis Belgia imekaunilt printsessilt terve mõistuse.

Charlotte sündis 1840. aastal Belgia kuninga Léopold I ja tema teise abikaasa ainsa järeltulijana.16aastaselt armus tõsise loomuga tark neiu Austria keisri Franz Joseph I venda, 24aastasesse ertshertsogisse Ferdinand Maximiliani. Mees oli väga võluv, nägus ja kirglik. Filosoofilistel ja usulistel teemadel võis ertshertsog näiteks vestelda veenva tulisusega. Léopold I sõdis kalli tütre kiindumusele vastu ja soovis abieluliitu Portugali kuningaga, ent Charlotte’i tahe jäi peale – isa ei suutnud oma kallile silmaterale midagi keelata.Kahjuks osutus ertshertsog lihtlabaseks seelikukütiks. Charlotte püüdis algul abikaasa voodivallutustele läbi sõrmede vaadata, kuid juba mõni aasta pärast pulmi võõranduti teineteisest. Peksti koguni keelt, et ertshertsog nakatas naise suguhaigusesse.

Uus elu Mehhikos19. sajandi teises pooles pakkus Prantsusmaa keiser Napoleon III ertshertsogile Mehhiko keisrikrooni. Mehhiko oli sellal konfliktidest tulvil kodusõdadega riik, kuhu saadeti stabiilsuse kehtestamise eesmärgil Euroopa riikide vägesid. Kui teised riigid viisid oma väed mõne aja pärast välja, siis Napoleon III mitte – sarnaselt kuulsa onuga soovis tema rajada sama võimsa impeeriumi. Mehhiko keisrina sai ertshertsogi nimeks Maximiliano I ja tema abikaasast tehti keisrinna Carlota.Ent suurriigi taastamine polnud lihtne. Mehhiklased ei soovinud endi valitsejaks välismaalast ja uut valitsejat tulid tänavatele tervitama vähesed. Tõsi – Charlotte sattus algul küll uutest võimalustest suurde õhinasse. «See riik on hiiglaslik metsik põld, mida on vaja künda ja harida,» kirjutas naine oma sugulasele, Briti kuningannale Victoriale. Ent õnnetuseks osutus Maximilian sama kehvaks valitsejaks, kui ta oli abikaasana. Nii hakkasidki kohalikud revolutsionäärid koguma vägesid vihatud monarhi kukutamiseks.