Lugejakiri
14. august 2020, 01:30

Peatoimetaja veerg | Üks maal lapsepõlvest

Küllap oled sinagi mõelnud, miks küll mõne kunstniku tööd on väärt kümneid või isegi sadu tuhandeid. Kolleeg Helina kirjutas seekordses kultuurirubriigis väga põnevalt, kuidas kujuneb kunstiteoste väärtus ja millest see kõik oleneb.

Küllap oled sinagi mõelnud, miks küll mõne kunstniku tööd on väärt kümneid või isegi sadu tuhandeid. Kolleeg Helina kirjutas seekordses kultuurirubriigis väga põnevalt, kuidas kujuneb kunstiteoste väärtus ja millest see kõik oleneb.

Minul oli seda lihtsalt huvitav lugeda, sest ei mu vanematel ega mul endal ole ette näidata erilist kunstikogu. Nii et rikkaks pole mul endiselt lootust saada. Hihii. Aga see-eest tuli mulle jälle üks vahva lugu meelde.

Mul oli põhikoolis sõbranna, kelle juures me aeg-ajalt ikka mängimas käisime. Sõbrannal oli noorema õega kahe peale kitsuke tuba. Selline täitsa tavaline: kaks voodikest, kirjutuslaud, riiulid, mänguasjad. Klassikaline nõukaaegne paneelmaja lastetuba.

Edasi lugemiseks: