Ilu ja mood

Arst räägib levinumatest jalamuredest ja annab nõu hädade leevendamiseks 

Silja Paavle, 26. august 2020 14:25
Foto: Dreamstime
Varbaliigese valul võib olla mitmeid põhjuseid alates jalanukist ja lõpetades neuroloogiliste haigustega. Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst Eve Sooba avab probleemi tagamaid ja jagab soovitusi hädade leevendamiseks.

Suure varba kõverdumine teise varba suunas ehk jalanukk areneb välja aeglaselt ja on üsna levinud mure. Üks põhjus peitub tihti selles, et pidevalt ja pikka aega järjest kantakse moekaid tikk-kontsaga ning kitsa varbaosaga kingi. Nii painutabki pidev surve suure varba lülisid teise varba poole. See aitab omakorda kaasa luu- ja liigese struktuuri moondumisele ning pikapeale arenebki välja jalanukk. Ent alati ei pruugi probleemne kühm olla tingitud valede jalanõude kandmisest – haigusseisundi tekkepõhjused võivad olla seotud ka pärilike muutuste või traumadega.

Sagedasti hakkab probleem kimbutama ka üle 50aastaseid naisi, kui organismis leiavad aset hormonaalsed muutused, võimalik luude hõrenemine ning jala ristvõlvi lamenemine. Ent valu varbaliigestes või labajalgades võivad põhjustada ka teatud tõved (reumatoidartriit, podagra, psoriaatiline artriit jt).

Võta aega jalauuringuks

Valu ja paistetuse korral pea kindlasti nõu arstiga. Podagra ja liigesehaigused vajavad ravi, jalanuki korral võid tuge saada abivahenditest. Täpne abivahend määratakse kindlaks jalauuringul, mida nimetatakse jala koormusjaotuse kõnnianalüüsiks. Selliseid põhjalikke ja tasulisi uuringuid tehakse suuremate haiglate polikliinikutes: Ida-Tallinna keskhaiglas, Tartu Ülikooli kliinikumis ning Pärnu haiglas. Uuringu järel antakse põhjalikud ravisoovitused.

Näiteks jalanuki korral aitavad valu leevendada kühmu peale asetatavad geelpadjad – nii king ei pigista. Peale tallatugede võib jalanukkide korral vaja minna esimese ja teise varba vahele pandavaid päevaseid varbaeraldajaid ning spetsiaalseid ööortoose.

Päkaaluse valu vastu müüakse samuti geelpatju ja -taldu − neid tasub enne jalale panemist külmas hoida.

Vahel tuleb välja kujunenud jalanuki korral ette võtta operatsioon, kuid lõikuse vajalikkuse otsustab ortopeed. Ent ka pärast lõikust tuleb ristvõlvi tuge kanda, sest jalga kumeraks enam tagasi lõigata ei saa – operatsiooniga lõigatakse vaid varvas siledaks.

Võta appi tallatoed

Võlvide asendi normilähedaseks tõstmisel on lahenduseks tallatoe «muhud». Need pole imeasjad, kuid taastavad võlve, vähendavad ülekoormust, pingeid ning pikkamisi hakkab valu vähenema. Kuna üldjuhul ristvõlvi lamenemist enam tagasi ei pööra, tuleb tallatugesid kanda elu lõpuni.

Kõige paremad on oma jala järgi tehtud tallatoed ja neid valmistatakse jalajälje või kõnniuuringu põhjal. Kuigi tööealised peavad nende eest maksma täishinda, saavad pensionärid ning osalise töövõime ja puudega inimesed tallatugede ostmisel soodustust. Kui jalavaevused on tingitud tööst või neid vajatakse töövõime säilitamiseks, võib toetust küsida ka töötukassast.

Kuna tallatoed on alguses harjumatud, võta endale paar nädalat harjumiseks. Sel perioodil kanna tugesid paari tunni kaupa. Hiljem kasuta tugesid kogu aeg, kui esinevad püsivad jalaprobleemid või liigesehaigused. Aeg-ajalt kimbutava jalavalu või kõrge pikivõlvi korral kanna tallatugesid kindlasti näiteks joostes või mitme kilomeetri pikkusele matkale minnes.

Tee jalaharjutusi

Tallatugede suurim probleem on see, et need teevad kinga kitsamaks. Ehk kui need on välja kirjutatud, muretse sellised jalanõud, millelt saab sisetalla eemaldada ning asemele panna tallatoe – sellised on paljud sportjalanõud. Tihti tehakse aga viga sellega, et tallatugesid kiputakse kandma vaid talvesaabastes või muudes välijalatsites. Paljud püüavad valu leevendada ka paljajalu käimisega. Paraku pole päkavalude ajal, hüppeliigese väärasendi või madalate jalavõlvide korral ühest ega teisest nimetatust kasu. Kui tallatoed on välja kirjutatud, tuleb neid vaevuste vähendamiseks kanda.

Lisaks leevendavad valu jalaharjutused, nendeks saab samuti soovitusi jalauuringul või füsioterapeutidelt. Abi võib olla ka teistest valu vähendavatest võtetest ja ravimeetoditest, näiteks massaaž, ultraheliravi, külma- või soojaaplikatsioonid, laser- või lööklaineteraapia. Kõik ikka selle nimel, et valu väheneks.

____________________

Vali õiged jalanõud

Parimad on jalanõud, mille kontsa kõrgus on 1,5–2,5 sentimeetrit. Juba üle nelja sentimeetri kõrgune konts põhjustab jalgade ülekoormust, kitsad jalatsid või sokid võivad aga varbaid moonutada. Baleriinad pole samuti hea valik, sest neil puuduvad üldse kontsad.

Päkaaluste valude ja jäikade varvaste korral kanna veidi paksema tallaga kingi, mis on kinga eesosast kergelt kaarja tallaga. Nii astudes õnnestub rullumine üle jala paremini.

_____________________

Pane varbad võimlema!

Mudi jalataldu ja varbaid ning venita neid.

Tee varbaringe: iga varvas eraldi ühele poole ja teisele poole, kümme ringi korraga. Juba kümnepäevane võimlemiskuur vähendab valulikkust.

Tõuse varvastele nagu baleriin, kõnni ja siruta käed taeva poole. Venita end pikaks, seejärel lasku kandadele ja kõnni kandadel samal ajal end pikaks venitades.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee