Tarmo ja Toomas Urbi ema: ma pole oma poegi kunagi osanud kasvatada, aga olen neid alati armastanud

Naistelehe 55+ palvel intervjueerisid Toomas ja Tarmo oma 89aastast ema Viiut. Ehk annab see uskumatuid pöördeid täis ja täisvereliselt elatud elu vastused küsimustele, miks kõik just nii läks ja miks Toomasest, Tarmost ja Mammast on tänaseks saanud lahutamatud sõbrad.

«Minu ema ja isa olid haritlased. Kooliõpetajad. Elasime Tartu lähedal Vahil, kus oli põllumajanduskool. Mu vanemad töötasid seal. Mäletan siiani isa rohelise kaleviga töölauda: sahtlid, sahtlites paberid, laual tindipott ja tindikuivataja, mõned muud esemed. Emal seisis magamistoas garderoobis tualettlaud. Seal oli ka peegel ja iluasjad ... Toad kõrged, sametkardinatega. Mulle meeldis Vahil.

Isa oli agronoom ja koolis direktori järel teine mees. Räägitakse, et just Vahil kohtus isa nimekaimust onupoja Johannes Semperiga, kes veenis teda kommunistiks hakkama. Isa vastus oli lühike: «Kui te, kommunistid, ka teeks seda, millest räägite, oleksin esimene kommunist.»