Augustis terrassikokteilidele minekust sai nüüd täielik antisündmus. Sel ajal, kui mina ja Meril tipsutasime ning kolmanda Mojito järel juba häälekalt vibraatoreid arvustasime, istusid teised seltskonnas vaguralt mahlakokteili taga ning teatasid siis kella seitsme paiku, et nad on väsinud ja peavad koju minema, sest beebile on kasvamiseks rohkem und vaja.
Jäime siis pärast nohikute lahkumist Meriliga arutama, kas peaksime ka beebi orgunnima, et seltskonda sobida. Siis võiksime kõik koos sama värvi riietes mööda randa kõndida, lastemeri ümber jooksmas, või mida iganes emad teevad. Ma kujutan ette, et sari „Big Little Lies“ Reese Witherspooni ja Nicole Kidmaniga on umber täpselt selline, nagu asjad tegelikkuses välja näeksid...?
Kui ma emaks saaksin, oleks see ka hea vabandus muretult ilukirurgiasse sukelduda. Keegi ei saa öelda, et boob job pole õigustatud, kui keegi paar aastat su rindade küljes on rippunud. Isegi kui sa pärast seda näed välja nagu üheksakümnendate pornostaar. Ning loomulikult väike vagiinakohendamine mehe rahakoti arvel – üritagu ta vaid selle peale midagi kobiseda! Ja disainerrõivad beebile...
„Mõned inimesed ei peaks tõesti kunagi emaks saama!“ ütles mulle selle peale Meril, viis Mojitot sees.
Ahjaa, kuidas suudavad naised kanda aluspesu, mis pole stringid või isegi mitte tangad? Üritasin sel nädalal natuke suuremaid püksikuid kanda, ning pean siiani intiimpiirkonda kreemitama! Autš!
Kommentaarid (0)