Foto: Pixabay
Uudised
4. august 2020, 12:34

Ära unusta: lapse suhe toiduga saab alguse pere toidulauast

Pea iga lapsevanem teab seda tunnet, kus lapse liialt suur või väike söögiisu paneb muretsema ning halvematel juhtudel muudab täiesti nõutuks. Aptaclub Eesti veebilehel ilmunud laste toitumisalase testi üks autoritest, pediaater Külli Muug räägib, kunas peaks lapse toitumise asjus muret tundma ning mida lapse söömishäirete puhul ette võtta.   

Lapse ebaproportsionaalsed söögiisud võivad tekitada pikema ajaperioodi vältel mitmeid terviseprobleeme. Ülekaalulistel lastel võib lisakilodega probleeme olla ka täiskasvanueas, sealjuures lapseeas võib juba suhteliselt väike kalorite liigtarbimine ja vähene füüsiline aktiivsus ülekaalu tekitada. Lastel, kes aga söövad liiga vähe, jääb vajaka normaalseks füüsiliseks arenguks vajalikest toitainetest.

Päevad on erinevad

On päevi, kus lapse isu on suurem ning päevi, kus söömine näib lapse jaoks tüütum tegevus maailmas. Lühema aja vältel ei tasu liialt muretseda, kuna lapse isu sõltub paljudest teguritest, näiteks tema energiavajadustest, kasvukiirusest, aga ka ülejäänud päeva toidukordadest. Oluline on jälgida lapse füüsilise arengu näitajaid, millest annab aimu lapse kasvu- ja kaalukõverad. Samuti on vaja hoolikalt silma peal hoida lapse igapäevasel toitumisel. Kui teie väikelaps ei söö üldse või sööb väga valikuliselt ja väheseid toite, peaksite kindlasti konsulteerima lastearsti või toitumisnõustajaga. 

Uuringu näitavad, et ülekaalulise juures mängivad olulist rolli nii geenid kui keskkondlikud tegurid. Keskkondlike tegurite ehk ümbritseva söömiskultuuri juures mängib rolli näiteks see, millised on perekondlikud söömisharjumused, lapse füüsiline aktiivsus ning kas toit on olnud liialt kaloririkas. 

Lapse keskseks arenguks on oluline, et ta sööks midagi igast olulisest toidugrupist: piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha- ning teraviljatooted. Samas tuleb meeles pidada, et iga uus toit vajab harjumist ning pirtsaka lapse puhul võiks pigem harjutada last esialgu sööma ühte toidugruppi kui tutvustada kõiki korraga, kuna see võib tekitada lapsele lisastressi.  

Kaasa lapsed kööki

Söömisel on oluline roll kõigil meeleelunditel – maitsmisel, nägemisel, haistmisel, kuulmisel ja kompimisel. Silmadega uurime toidu värve ja kujusid, ninaga haistame toidulõhnu ning kõrvadega kuuleme nii toidu valmistamise kui söömisega seotud helisid. Maitsemeel läheb loomulikult tööle toitu mäludes ning neelates, andes aimu toidu erinevatest struktuuridest ning kompamismeel pakub elamusi toitu katsudes ja süüa tehes. Toidu nautimisel pole üks meel teisest olulisem, tõeliseks toiduelamuseks tuleb kasutada nendest kõiki.

Last võiks toidutegemisse kaasata võimalikult varakult. Juba pooleteistaastane laps saab hakkama banaani koorimise, salatilehtede rebimise ning lillkapsa- ja brokkoliõisikute rebimisega. Veidi vanemate laste puhul võid köögitarvikutena võtta kasutusele ohutud puidust lastenoad, millega näiteks kurgist või porgandist suupäraseid kange või viile lõigata. Söögi valmistamise protsess aitab kaasa toidulaua mõistmisele ning mõjutab positiivselt suhtumist söömisesse, tekitades lapsel arusaama mitmekülgsest toitumisest.

Reeglid tarvilikud

Lapsele ei soovitata söögiajaks pakkuda liiga palju valikuid. Kuigi meile võib tunduda, et mida suurem valik, seda parem, võib see lapses tekitada segadust. Nii võib ta lõppkokkuvõttes toidust üldse keelduda, sest ei ole suuteline otsustama, mida ta süüa soovib ja mida mitte. Maksimaalselt võiks väikelapsele pakkuda 2-3 valikut üheks toidukorraks, mitte rohkem.

Abi on ka kindlatest toidukordadest. Lapsed vajavad reegleid ning kindel graafik annab aimu, kas lapsel võib tõepoolest olla kõht täis või on tema isutusel mõni muu põhjus. Samuti aitab see vältida toidukordade vahelist ebatervislike ja suhkrurikaste näkside tarbimist, mis suuresti isu rikuvad. Soovitav on päeva jooksul panna paika kolm põhitoidukorda ja kaks kuni kolm tervislikku vahepala. 

Söömise puhul on oluline roll ka emotsioonidel. Väga levinud söömishäire nii laste kui täiskasvanute seas on stressisöömine või liigsöömine, mille käigus süüakse nö teatud perioodi vältel tekkinud negatiivseid emotsioone. Lapseea liigsöömine on mitmete uuringute kohaselt tingitud lapsevanemate mitteseotusest, emotsionaalsest mittereageerimisest ning perekonnasisese kehakaaluga seotud kiusamisega. Liigsöömise taga peitub mitmeid emotsioone ja üleelamisi ning lapsevanema peamine roll on kaalule keskendumise asemel aidata lapsel nendega toime tulla. 

Ära sunni

Ohtlik on ka taktika, mille käigus premeeritakse last söögiga, eriti magusa ja rasvasega, näiteks pärast taldriku tühjaks söömist antakse lapsele kommi või suhkruga magustatud jooke. Mõlemal juhul tekib lapsel toiduga ebatervislik emotsionaalne side. Toit ei ole ei stressileevendus ega auhind ning sellise mõtteviisi kultiveerimine on ohtlik ning võib viia tõsiste toitumishäireteni. 

Toidukommete harjutamise eesmärgiks on last mitte millekski sundida, vaid teha talle selgeks, mis on tema keha ja vaimu jaoks hea ning kasulik ning tekitada temas järk-järgult loomulik huvi uute toitude ja maitsete vastu.

Tasakaalustatud toitumisharjumused ning oma keha vajaduste mõistmine on olulised tegurid, mis käivad lapsega kaasas kogu tema ülejäänud elu ning loovad toiduga tervisliku ja tasakaalus suhte.

Tee Aptaclub Eesti läbi ka väikelaste toitumisalase testi „Laps ei ole täiskasvanu“, et saada aimu, kas peaksid oma lapse söömisharjumuste puhul muret tundma: https://www.aptaclub.ee/ee/laps-ei-ole-taiskasvanu/test.