Foto: PantherMedia/Scanpix
Lugejakiri
31. juuli 2020, 11:31

Lugejakiri | Naiste sõnasõda! Minia tahab, et ämm teeks ka nende perele kõik hoidised ja korrastaks lillepeenrad

Minia tahab, et ämm valmistaks kõik hoidised ka nende perele. Ämmal on aga aastatega saanud kõrini taolisest ootusest ja vastutusest.

„Mu naine naudib kohvikuid, kosmeetikut ja poodides kolamist, aga ometigi pidime kolima maale. Ja nagu sotsiaalmeedias on populaarne, siis pidime ka meie muretsema lilled, marjapõõsad ja puud. Nüüd on kõik olemas ja kannab ilusti saaki. Sõpradele näib, et naudime elu linnast eemal, aga tegelikult see nii ei ole,“ kirjutab Jaanus.

„Mu naine sõidab endiselt linna kohvitama ja sõbrannadega niisama istuma. Aga minu ema on see, kes sõidab linnast maale, et rügada meie lilleaias ja marjapõõsastes. Ta on seda senini südamega ja heast tahtest teinud, et lapselapsed saaksid ikka põõsa küljest marju noppida ja talvel oleks moos olemas. Aga ka tema jääb vanemaks ega jaksa enam. Ta tõesti rügab meie juures palju. Aitab ka lapsi hoida. Lõpuks pidudel olen märganud, et naine ei maini kordagi mu ema osalust sellel ilus ja säras, mis meie aias on. Ta ise viitsib vahel harva mõne jupi umbrohust puhtaks teha või õunu korjata. Samas on tal kindel nõudmine, et kõik saaks korjatud ja tarbitud. Osa kingib sõbrannadele. Näiteks eelmisel aastal oli meie aiast tulnud õuntest tehtud moos koos šokolaadiga kindel kink kõigile tuttavatele. Aga selle moosi keetis kokku mu ema, mitte naine,“ selgitab mees.

Jaanuse sõnul ei tea ta enam, kuhu end peita. „Naine soovib üht, ema teist. Nad on ka omavahel sõnelenud, sest ema tahab oma kohustused anda naisele edasi. Ema lubas, et tänavu korjab, kraamib ja keedab kõik asjad veel ära, aga edaspidi tuleb ta meile ainult külla. Naine jahvatas juba samal õhtul, et mis sel ämmal viga on, et tal ju aega küllalt, et oma lapse ja lapselaste heaks pingutada. Meenutas reisi, mis mu emale kinkisime. Meenutasin küll, et see oli ju sünnipäevaks. Aga toss juba vulkaanist paistab. Jääb vist plahvatust oodata. Ma olen ise püüdnud kah abiks olla, aga mina käin linnas täiskohaga tööl – rohkem ei jõua kodus rapsida. Peaksin vist ühel ööl kätte võtma ja kogu aia üles kaevama. Siis ei peaks ma naiste sõnasõda taluma.“