Etiketi asjatundja: eramaad tuleb austada ka siis, kui tara ees pole

Meenub anekdoot endast pilte klõpsivast kaunitarist, kelle põllumees tabab oma vilja tallamast. Mõtleb siis, kuidas neiuke vilja seest kähku välja saada, enne kui sellest veelgi suurem kahju sünnib. 

„Hei, kas sa ikka tead, et vili on gluteen?“ hüüab ta fotograafiahuvilisele.

„Appi! Mul on gluteenivaba dieet,“ jooksebki neiu seepeale kähku lagedale. 

Nali naljaks, aga on ikkagi ääretult kurb, kui foto pärast leivavilja maha tallatakse. Kui tahes kauni pildi saavutamiseks ega ühelgi muul põhjusel ei tohi talluda maha vilja ega turnida üle võõra aia. Kui teel on tara ees, siis ilmselt põhjusega. Parem on jätta sellest üle ronimata, veelgi vähem seda lõhkuda. Isegi kui eramaa-ala ei ole piiritletud, tuleb inimeste tööd ja vaeva austada. 

Rahustav on pärast pingelist töönädalat metsas grillida ja praksuvat tuld vaadates end maandada, aga lõket tohib teha vaid selleks ettenähtud kohas ja ajal. Eramaal viibides tuleb austada ka vaikust, sest lärm võib metsaelanikke häirida. 

Metsa minnes tuleb parkida oma sõiduk selliselt, et ka teised loodusehuvilised ära mahuksid ja et te oma järgmistele tulijatele ette ei jääks. Hoopiski pole kena põllule või metsa rallitama minna. ATV või mootorrattaga võsast läbimurdmine võib küll tekitada adrenaliini, kuid sõitma peab siiski vaid selleks ettenähtud teedel. Kui ikka üle aasa teed ei lähe, tuleb leida teine lahendus, mitte sealt autoga läbi tungida. 

Lemmikloomi pole mõistlik lahtiselt jooksma lasta. Oma koera hoian ma seenemetsas enda läheduses ja jalutusrihma käepärast. Niipea kui eemalt teist seenelist silman, panen koera rihma otsa. Meie hulgas on neid, kes pelgavad koeri, samuti võivad eramaal liikuda omaniku loomad. 

Keegi ei soovi leida oma kodumetsast maha visatud konisid ega teie söömaaja jäätmeid koristada. Kõik, mis loodusesse, sealhulgas kellegi eramaale kaasa võetakse, tuleb ka tagasi viia. Tasub varakult läbi mõelda, kuidas pärast oma prügi endaga kaasa võtate. 

Rõõmsat kodumaa nautimist!