LUGEMISSOOVITUS | Kui ühe kadunud kirja taga avab ennast kaks armastuslugu

Raamatu tegevus toimub vaheldumisi nii 1938. aastal Austrias kui ka 1989. aastal Los Angeleses, kuni kaks lugu lõpuks üheks saavad.

Kristoff on juudist margigraveerimismeistri nooruke õpipoiss. Kui õpetaja Kristalliöö rünnakute ajal raskelt vigastada saab ning metsa pakku peab minema, hakkab sakslastele marke graveerima Kristoff. Samal ajal teeb ta aga koostööd keevalise peretütre Elena ning Austria vastupanuliikumisega, aidates saata salasõnumeid ja teha võltsdokumente. Kohutava sõja keerises üksteisesse lootusetult armunud noored peavad teiste päästmise kõrvalt lõpuks leidma võimaluse, kuidas päästa iseennast. 

Katie Nelson on aga 1989. aastal lahutamas oma abielu ning tehes suurpuhastust oma elus ja kodus, otsustab ta hindamisele viia hiljuti hooldekodusse kolinud isa margikogu. Kui markide väärtust hindama hakanud Benjamin avastab vanale kirjale kleebitud ebahariliku teise maailmasõja aegse Austria margi, seisab Katiel ja Benjaminil ees teekond, et tuua päevavalgele ühe armastusloo kirg ja tragöödia. 

Olgugi et kõik selle romaani kangelased on välja mõeldud, põhinevad paljud ideed mitte ainult autori enda isiklikel kogemustel, vaid ka reaalsetel ajaloosündmustel, millest saab lähemalt lugeda autori järelsõnast. Muljetavaldav on autori põhjalikkus selle raamatu kirjutamisel, kuna varem ei teadnud ta markidest ega filateeliast peaaegu mitte midagi. „Just nagu Katie, nägin ka mina markides ainult värvilisi paberitükke ja abivahendit oma kirja ühest kohast teise saatmiseks. Kuid selle raamatu lõpetamise ajaks oskasin neis juba kalliskive näha,“ seisab järelsõnas. 

Jillian Cantor on mitme menuka ajaloolise romaani autor. „Kadunud kiri“ (Rahva Raamat, 2020) on ilus ja südamlik, samas kurb ja mõtlemapanev raamat sõjakoledustest, ohverdustest ning vankumatust jõust vastupanuliikumisse, markidest ja nende ajaloolisest tähtsusest, aga ennekõike armastusest.