Foto: Martin Ahven
Blogid
23. august 2020, 10:25

Järjejutt | Soome kolinud Ivika: koristajana näed ausalt ja ilustamata, kuidas päriselt elatakse

Soomes töötab palju eestlasi ja kindlasti on veel rohkem neid, kes on pidanud plaani sinna parema põlve peale kolida. Kaheksa aastat üle lahe võõrsil elanud Ivika Shults (55) räägib südamelt ausalt ära, kas teda olid seal pudrumäed ootamas. 

Kodude koristaja töö on selles mõttes omamoodi, et näed ausalt ja ilustamata, kuidas päriselt elatakse. Eelmine kord kirjeldasin, kuidas paistis mulle Soome vanurite elu, ent mul olid ka mõned pered, kus kasvasid lapsed. 

Mul on endal kaks juba noormeesteks sirgunud poega ja tean, et lapsed on lapsed. Oma iseloomudelt on nad erinevad, selge see. Kuid laste käitumise põhjal saab teha järeldusi ka neid kasvatavate vanemate kohta. See torkab silma juba selle järgi, kui viisakad ollakse võõrastega.  

Kuigi mõnes peres olid vanemad noored, pani mind ikkagi imestama, kui lohakad nad oma kodus olid. Sokid ja aluspesu laiali põrandal, üleriided pilla-palla. Tüdrukute parfümeerialauad värve ja sodi täis, rääkimata juuksekarvadest. 

Võib-olla on ka normaalsemaid noori, kuid mulle sattusid just need ära hellitatud ja – hmm! – kasvatamatud rikaste vanemate võsukesed. 

Juuli 2013 – august 2014

Oli mul Helsingi kesklinnas rikaste rajoonis pere, kus kasvab kaks poissi, tollal nii seitsme- ja kümneaastane. Ema-isa on tähtsatel kohtadel Nokias ja Kones. Nad elavad 1930ndatel või veel varem ehitatud kõrgete lagedega neljatoalises korteris vaatega sadama Makasiini terminalile. Igal suvel ja vahel ka talvel reisisid nad kogu perega soojale maale ja tihtilugu olid magnetiga külmkapi külge kinnitatud ooperipääsmed või mõne kuulsa laulja kontserdipiletid. 

Kuid kõik muu…

Nende kodu asub kuuendal korrusel ja sinna tuli ronida mööda kitsast keerdtreppi, sest lifti pole. Alati ma ähkisin ja puhkisin, neljandal korrusel pidin korraks aknalauale istuma, et hinge tõmmata. Imestasin, kuidas nad sealt kogu oma korteri sisustuse üles olid vinnanud.

Seal oli mul kolmetunnine keikka ja ma tagantjärele imestan, et kuidas nii lühikese ajaga kõigega toime tulin. 

Töö hakkas pihta peremehe särkide triikimisega, mida – ükskord lugesin kokku – oli viisteist. Hiljem lisandusid proua volangide ja satsidega siidkleidikesed, mida oli tõeliselt raske sirgeks saada. 

Seejärel tuli vahetada voodipesu kolmel asemel. Lastetoas oli see problemaatiline, sest kummagi poisi voodi oli pehmeid karusid, krokodille, tiigreid ja kakaduusid täis. Ma lugesin ükskord huvi pärast üle ja arvake palju ma sain? Neid oli seal üle kuuekümne! Kõik tulid põrandale loopida ja pärast uuesti voodile sättida, see võttis ilmatuma aja. 

Elutoa klaasist diivanilaud oli täis pilla-palla lauamänge ja vähe sellest – igas toas kogu elamises vedeles legoklotse segamini mänguautode ja telekatoas veel videomängude DVDdega. Küll on neil poistel hea elu! 

Aga katsu sa tolmuimejaga tõmmata, kui asjad on igal pool jalus! Korra mõtlesin, et pühin kõik ühte hunnikusse, aga neil ei olnud põrandaharja, niisiis pidin ikka oma selga kurnama ja kõik üles noppima. 

Köök oli nagu lahinguplats ja elutoa söögilaud oli hommikuti täis tassikesi ja pudru-müslikausikesi. Need kõik pidin nõudepesumasinasse sättima, muidugi alles pärast seda, kui olin eelnevalt pestud nõud kappi pannud. 

Vannitoas olid proua kreemid ja lõhnaõlid peeglilaua peal laiali, korra ta palus, et teeksin ta kosmeetikakapi korda. Riided oli vaja panna pesumasinasse, klaasist dušikabiin tuli läikima lüüa ja aeg-ajalt vann kah. Ja kuiv pesu riiulitele sättida. Kõik selline tühi-tähi võtab aga aega. 

Tegelikult tahtsin ma lastest rääkida. Vanem poiss ikka tervitas ja rääkis paar sõna juttu, kui ma sinna läksin, aga noorem ei teinud väljagi ja käis vaid silmad maas. Vanemad seevastu olid sõbralikud ja hommikukiiruses vahetasime ikka oma kuulemiin' e. Ükskord olid nad kontorisse helistanud ja teatanud, et on minuga väga rahul. Hea seegi!

Aga alati läks mul seal pool tundi üle ja poisid naasid juba koolist, kui ma lõpetasin. Õnneks oli mul pärast neid selline koht, kuhu sain oma võtmega sisse ja pererahvas ei teadnud, mis kell ma alustasin. 

Aprill 2015 – august 2016

Mul oli veel üks raske koht Helsingis. Kolmekordses ridaelamus elab pere, kus vanem poeg oli nii viieteistkümnene, tütar 13 ja pesamuna oli kaheksane poiss. Võttis ikka võhmale küll see kolme korruse koristamine ja tolmuimeja tassimine, kusjuures tüdruku nari alumise voodi asemel on seal merisigade puurid, kelle rohtu andis põrandalt koristada. Peale selle kaks duširuumi koos saunaga.

Hommikuti oli kõigil kiire kooli ja tööle minekuga, aga ikkagi oli kummaline, et laste jaoks olin ma null. Mind nagu polnud olemas! Ainult pereisa käitus minuga väheke soojemalt. 

August 2015 – august 2017

Espoo tagakolkas elavad ema-isa ja nende kolm last. Vanem tütar oli tollal 13, pojad 10 ja 7. Terve see pere oli hommikul kell 8 kodust lahkumas, selleks ajaks pidin kohale jõudma. Aga sinna tuli sõita kolme bussiga ja viimane käis pooletunnise vahega, nii et kui mõni neist hilines, olin sunnitud helistama, et õigeks ajaks ei jõua. Siis sai kokku lepitud, et peidavad võtme õue.

See oli uus kahekorruseline eramu, kus oli veel värvilõhngi majas. Terve see pere on albiinod. Nii vahva oli vaadata nende blondipäiseid perepilte laudade ja riiulite peal. 

Perenaine armastas aias nokitseda, püsikuid ja viljapuid istutada. Tema öökapil oli piibel –ta on usklik ja kasvatab samas vaimus ka oma lapsi. Ta töötab kohalikus koolis muusikaõpetajana ja elutoa pianol on kirikulauludega noodilehed. Pereisa on korralik ärimees, kes reisib palju. Mõlemad on väga sõbralikud, jõuludeks sain alati üllatuse osaliseks mõne kingi näol. 

Lapsed aga… Tüdruk oli tõesti viisakas, tegi isegi kniksu, kui mind tervitas. Keskmine poiss tegi mulle tavaliselt hommikuti ukse lahti ja mühatas midagi mu tervitusele. Noorema jaoks olin nagu õhk.

Toad olid neil enam-vähem korras, vaid vanemal poisil olid vahel riided ja mängukonsoolid põrandal, rääkimata jalgpallist ja hokikeppidest. Soome kodudes, kus on lapsed, on üldse palju hoki- ja maahokikeppe.  

Mina käisin seal vaid korra nädalas, nii oli külmkapiuksele pandud tabel laste enda ülesannetega – kes täidab ja koristab nõudepesumasinat, kes viib prügi välja ja kelle ülesanne on WC-potte puhastada. Seal on kaks duširuumi koos WCga. Duširuumi seinad on teadupärast klaasist, mis peab olema veepritsmetest puhas, nii vehkisin seal neli tundi.