Helle Rudi 30. juuli 2020 05:45
Tippmodell Karmen Pedaru ei jää niisama pealtvaatajaks, kui mõni loom täbarasse olukorda satub. Varjupaikade MTÜ püsiannetajana ei pea naine paljuks eriti traagiliste juhtumite korral ka lisasummasid välja käia.

Tippmodell Karmen Pedaru ei jää niisama pealtvaatajaks, kui mõni loom täbarasse olukorda satub. Varjupaikade MTÜ püsiannetajana ei pea naine paljuks eriti traagiliste juhtumite korral ka lisasummasid välja käia.

Vanaema ja vanaisaga üles kasvanud Karmen (30) pakub, et kõige rohkem redutas korraga tema toas kaheksa kassi. «Vanaisal läksid veidi närvid läbi, aga oli, nagu oli,» naerab ta. Mida külmemaks ilmad läksid, seda enam tundus väikesele Karmenile ainuõige teguviisina loomakestele ulualust pakkuda. «Ega vanaisa minu toas käinud, aga kasside kasvades sai ta aru küll, et elamisse on tekkinud uued loomad,» pajatab naine. Saladuse ilmsiks tulekul ei jäänud üle muud, kui kassipoegadele teine elupaik otsida. Omanikke leiti nii tuttavate kui ka sugulaste hulgast. Internetieelsele ajale kohaselt läks silt üles ka Kehra avalikule teadetetahvlile. Karmen pakub, et oleks küsimus olnud ainult vanaema otsustada, oleks kassid ka majapidamisse edasi jäänud. «Temal polnud selle vastu midagi. Vanaemal oli koer, ta võttis minule samuti koera ja tema toitis ka tänavakasse.»

Kelmikad vuntsidKarmen ei jõua ära oodata aega, millal temast jälle koeraomanik saab. «Tean tüdrukuid, kes koos oma väikeste koertega lendavad,» räägib rahvusvahelise karjääriga modell. Tema plaanib siiski oodata, millal elu rahulikumaks muutub ja reisimist vähemaks jääb. «Elan praegu üksi. Pere ja sõprade hoolde ei saa looma ainult jätta,» tajub ta vastutust. Kohusetundlik omanik oli Karmen juba lapsena. «Minu must šnautser Nublu oli hästi lahe tegelane, pikkade vuntsidega. Tõukoeri tuleks veidi õpetada ja treenida, aga meie muidugi seda ei teinud,» räägib ta. Suur sümpaatia oli vastastikune, sest iga võimaliku minuti veetsid perenaine ja lemmik ninapidi koos. Muret polnud ainsagi kohustusega, mis tavaliselt pikapeale tüütuks muutuvad. «Mina selline laps ei olnud, et tahan koera ja siis paari nädala pärast unustan ta ära,» tõdeb Karmen. Jalutati hommikul, pärast kooli ja tihti ka õhtul. «Ent mingil hetkel muutus Nublu agressiivseks ja pidime ta ära andma. See oli väga valus, siiani on kurb sellele mõelda,» läheb ta ajas tagasi.

Edasi lugemiseks:

VÕIDA RAHA!

Telli Õhtuleht Kirjastuse digipakett ja saad

Vaata võimalusi
  • ligipääsu kogu Õhtulehe tasulisele sisule
  • vähem reklaami
  • jagada lugemisõigust nelja sõbraga
  • võimaluse võita 100 € lisatulu kuus
Näita vähem
1 € / kuu11.99 € / kuu
-92%
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
3.99