700 kirivööd 90 eri mustriga! Kangastelgedel kuduja Ene koob päevas kuni 70 sentimeetrit

Kuigi Ene Trees ei teadnud varem midagi kangastelgedest või neil kudumisest, otsustas ta ühel hetkel siiski rahvariidevöödega katsetada. Läks õnneks ja tänaseks on kandjate rõõm end kuhjaga ära tasunud.

Ene (61) on tulemusteta püüdnud ajusopis sobrada ja välja mõelda, kuidas ta üldse rahvariidevöödeni jõudis. Küll katsetas naine aga enne paljusid teisi käsitöötehnikaid ja on tuntud ka osava kuduja, heegeldaja ning tikkijana. Ene pakub, et küllap tundusid need talle vahelduseks lihtsalt huvitavad.

Oskused tulevad ajagaKusjuures käsitööd on Ene õppinud tegema elu jooksul. «Koolis jäi mul sokk pooleli ja teine kinnas on senini kudumata,» naerab ta. Vene ajal õmbles aga endale pükse, sest nii pikkade jalgadega naistele neid kaubandusest ei leidnud. Sokikanna tegemise õppis omakorda selgeks mehele minnes. Siis hakkasid tasapisi tulema kampsunid, seelikud, kleidid. Ene on varrastel klõbistanud isegi pitssalle, sest leidis, et aukudega salle osta on ebamõistlikult kulukas.Nii ta kuidagi kirivöödeni jõudiski. Esimesed sündisid spetsiaalsel vööteljel, kuid see ei pidanud koormusele vastu. Siis leidis Ene laka pealt maateljed, millel tädi omal ajal vaipu kudus. Neile tuli lisada damastiraam – spetsiaalne kangastelgedele mõeldud lisand, mille abil kirivööd valmivad.Ene lasi damastiraami valmistada Urvaste meistritel. Nood ütlesid talle, et selle paigaldamine kangastelgedele pole raketiteadus. «No ikka oli küll! Keegi ei teadnud nende kasutamisest suurt midagi, ajasime koos pojaga internetist jälge. Kuidagi saime hakkama,» meenutab käsitöömeister muheledes.