ERKI Moeshow casting Foto: Erki Pärnaku
Inimesed
21. juuli 2020, 17:50

GALERII | PIITSPEENIKESED NEIUD JA HIRMUTAV MOELAVA: mis tunne on kandideerida ERKI moesõule modelliks?

Ühel päeval leian oma meilide seast kutse kandideerida ERKI moesõule modelliks. Seda nähes mõtlen: „Lahe! Uus kogemus! Peabki mugavustsoonist välja astuma!“. Õhtul enne minemist on mu uljus pisut taandunud ning peas tiirlevad sootuks teised mõtted. Kuhu ma küll end mässisin? Lõpetasin äsja vahetussemestri ülikoolis Kreekas, kus võtsin imeheast kohalikust köögist viimast, „tänu“ millele tulin tagasi paari lisakiloga ja nüüd lähen piitspeenikeste modellidega mõõtu võtma?!

Casting'u-päeval üritan võimalikult vähe süüa, kuid saan aru, et see üks päev ei aita midagi, ning pean lihtsalt seal poodiumil väga enesekindlalt kõndima ja näitama, mida mu ema (ja Kreeka) mulle andnud on.

Modelliotsing toimub Solarise keskuses, kuhu juba enne kella 12 on kogunenud mitukümmend inimest, kes seisavad, järjekorranumber rinnus, seljas maika ning jalas kitsad teksad ja kontsakingad. Mind juhatatakse võtma järjekorranumbrit, seejärel tuleb telefoni skaneerida QR-kood, mis avab klassikalise küsitluse: mis su nimi on, kui vana oled, milline on su juukse- ja silmavärv, jalanumber ja nii edasi.

Telefonis küsitlus: juuksevärv, jalanumber Foto: Erki Parnaku

Järjekorranumber maika külge kleebitud ning küsitlusele vastatud, liigun edasi, et anda mõõdud. „Tõsta palun käed,” ütleb mulle sõbralikult üks neiu, samal ajal mõõdulinti ümber rinna tõmmates. Mõõte andes silman eemalt poodiumiks tehtud keskuse põrandat ja see vaatepilt mõnevõrra hirmutab mind, sest maas on vaip koos kolme kastiga, mida lahutavad paarimeetrilised vahed. Minu õuduseks peab neist üle astuma! Ma küll oskan kontsadega kõndida, aga olles astroloogias maamärk, siis uskuge mind – mul on väga tugev tõmme maapinnaga!

Kui rinna-, vöö-, ning puusaümbermõõt on võetud, jään kuulama, mida räägib minu kõrval üks 14aastane modellihakatis. „Ma pole nii ammu ühelgi casting'ul käinud. Eile sain teada, et pean tulema. Saan tihti neist viimasel minutil teada ja lähen kohale nii, et ma ei tea, mis seal toimubki.” Tüdruk alustab oma loeteluga, milliste riikide moelavadel ta juba kõndinud on: „Moskvas, Kreekas, Monacos ja Itaalias. Mul on näiteks World Fashion Top Model Grand Prix tiitel, olen võitnud ka Little Miss Estonia ja Little Miss Euroopa auhinna.” Vau! Mida mina siin teen?

Mõõdud kirja!  Foto: Erki Parnaku

„Kas te olete siit kõik ära kõndinud?” katkestab meie vestluse tumedapäine neiu. „Ei, mina ei ole,” vastan, mõistes, et enam pole võimalik seda edasi lükata. Varasemalt saadud õpetussõnad „pea püsti, õlad taha ja rind ette” kaovad kui tina tuhka ja keskendun ainult sellele, et ma ei komistaks.

Poodiumil kõnnitud, tehakse minust veel paar pilti. Seejärel jääb minu kõrvale seisma üks pikk, ilusate näojoonte ning blondide juustega neiu. „Ta peab raudselt modell olema,” mõtlen endamisi. Vestlust arendades tuleb aga välja, et neiu on väikesest saati unistanud modellindusest, kuid ta on pärit Põlvamaalt, mistõttu ei ole olnud võimalik sellega tegeleda. Õnneks pole ma ainus, kellel jalg all väriseb, sest ka temal on hirm naha vahel.

Poodiumi takistused: keskendun sellele, et ei kukuks Foto: Erki Parnaku

Enamik modellihakatisi on noored neiud, kuid nende sekka on ära eksinud ka mõni üksik poiss. „Ma olen varem ka kõndinud Tallinn Fashion Week’il ja see oli minu jaoks hämmastav kogemus. Isa saatis mulle selle ürituse lingi,” räägib noormees, kuidas ta ERKI-le kandideerimiseni jõudis. Möödaminnes mainib ta veel, et kuigi ta on lasknud end pildistada, siis ühessegi modelliagentuuri ta ei kuulu. Tugev konkurent poiste seas, mõtlen.

Muide, üks kandideerimise eeldusi on see, et ei tohi kuuluda ühegi agentuuri alla. Sõusse kandideerijad on viimasest reeglist eriti rangelt kinni pidanud. „Mul oleks täna olnud veel casting ühe agentuuri jaoks, aga kuna siin osalemiseks ei tohi kuuluda ühegi agentuuri alla, otsustasin sinna mitte minna,” räägib 14aastane neiu, kelle kogemusi modellimaailmas ei jõua kahe käe peale kokku lugeda.

14aastane modellihakatis Foto: Erki Parnaku

Kui lõpuks avaneb võimalus vahetada kontsad tenniste vastu, jääb mulle silma üks mitte-eestlasliku välimusega lõbus noor neiu. Selgub, et see Kasahstanist pärit neiu oli kolm-neli aastat tagasi modell enda kodukohas. Ta ütleb, et kuna on varasemalt modellindusega tegelenud, pole need kastilaadsed asjad poodiumil pole tema jaoks midagi hullu, sest on pidanud rinda pistma veel pöörasemate asjadega – näiteks kõndima moelaval mitu numbrit suuremate kontsakingadega. Seepeale tõden, et minust ei ole võimalik modelli juba selle fakti pärast voolida. 

Kasahstanist pärit neiu mainib ka, et loodab ERKI modelliotsingutelt leida omale agentuuri, mille juures tööle hakata. Kohe, kui meie vestlus läbi, läheneb talle Living Modelsi juht Evelyn Mikomägi, kes mõne aja pärast ulatab talle ka enda visiitkaardi. „Modellil peab olema pikkust, fotogeenilisust – kaamera peab teda armastama. Ja ka mõõdud on väga olulised. Tänapäeva moemaailmas ei tohiks puus ületada 90 sentimeetrit,” loetleb Mikomägi tegureid, mis on modelli juures olulised. Minu üllatuseks on modellimaailmas Instagrami jälgitavus väga oluline, ning paljud agentuurid küsivad vestlusel neidude sotsiaalmeedia jälgijate arvu. Mikomäe sõnul on talle juba ERKI casting'ult silma jäänud paar tüdrukut, kellega ta võiks koostööd teha.

Kasahstanist pärit modell Foto: Erki Parnaku