EESTLASED LAIAS ILMAS | Austraaliasse kolinud Grete: maailmarändur Tim võttis mu südame Tallinnast kaasa

Nagu öeldud – Grete kolis Austraaliasse armastuse pärast: „Seitse aastat tagasi kohtasin Tallinnas maailmarändur Timi. Aasta hiljem võtsime koos õega ette seikluse Austraaliasse, osaliselt just selleks, et Timi Melbourne'is külastada,“ meenutab Grete. Pärast taaskohtumist olid Grete ja Tim kindlad, et tahavad elu lõpuni koos olla. „Ja mõne aja möödudes olingi Austraalias tagasi working holiday viisaga.“

Kuigi süda teadis kohe, kus ta olla tahab, polnud selle järgi tegutsemine sugugi lihtne. „Olen olnud mitme erineva viisa peal ja see on olnud juba omamoodi seiklus. Saabusin Melbourne au pair'i programmiga. Seejärel pidin kolm kuud farmitööd tegema, ja nüüd olen partnerviisaga alaliselt Melbournes," selgitab Grete. 

Grete on elanud Austraalias juba ligi viis aastat, ehkki ei arvanud esialgu, et jääb Austraaliasse elama. „Mul polnud ootusi või unistust, et Austraaliasse jääda, aga praeguseks on Melbourne'ist saanud kodu ja plaanime siia veel mõneks ajaks jääda.“

Elu pühendatud lastele ja emadele

„Minu elu on siin ikka tohutult muutunud,“ mõtiskleb ta Austraaliasse kolimise üle. Grete on kihlatud, pooleteiseaastase Astridi ema ja koerabeebi Luna värske omanik ning elab perega Melbourne'i äärelinnas eramajas.

„Hetkel olen viiruselaine tõttu kodus, kuid varem andsin lastejooga ning emme ja beebijooga tunde,“ räägib Grete. 

Koroonaviirus on Melbourne'i eriti karmilt räsinud. „Oleme hetkel teise COVID-19 viirusepuhangu keskel ja teist korda kuuenädalasel isolatsioonil. On hea, et saame sõprade ja perega internetivahendusel ühenduses olla, kuid sellegipoolest on kodune igapäevaelu väikelapsega kohati üsna keerukas,“ selgitab ta.  

Kui normaalne elu ühel hetkel taastub, plaanib Grete võtta vastu uue väljakutse oma elus. Tema kutsumuseks on töötada laste, beebide ning emadega. „Just sinna suunas aina rohkem liigungi ning loodan sel aastal leida esimesed kliendid sünnitoetaja ehk doula rollis olles,“ on Grete lootusrikas. 

Kodumaa tolm pole jalgelt igaveseks kadunud

Ehkki lähiaastate plaanid seovad Gretet ja Timi eelkõige Austraaliaga, pole naine maha matnud mõtet Eestisse tagasi kolida. „Plaanime tulla, kui laps veidi suurem on, et ta eesti keelt, kultuuri, ajalugu ja loodust tundma õpiks,“ on Grete kindel soov. Tema jaoks on väga oluline, et laps oma juuri tunneks. „Ootan põnevusega, et saaksin Astridile eesti kombeid õpetada. Näiteks kadri- ja mardisanditamist, jõuludel luuletuste lugemist, vastlapühade traditsioone, hingedepäeval kalmistul käimist, jaanipäeva rituaale jne. Eestis on nii palju erilise tähendusega pühasid!“ räägib ta õhinaga. 

Austraalia kuumale kliimale mõeldes ütleb Grete, et igatseb lund ja külma jõuluaega. „Ja metsa, mustikal käimist, suitsusauna, Kadrioru värvilisi vahtrapuid sügisel, ja siis on ju ka õuna- ja seeneaeg,“ mõtiskleb ta. „Kõlab vist naljakalt, et ma metsa igatsen, aga siin on ju nii palju mürgiseid ja ohtlikke loomi. Jalutuskäigud metsas on välistatud,“ selgitab Grete.

Ehkki Melbourne'i siluetti kaunistavad uhked pilvelõhkujad, tunneb Grete puudust väikestest Nõmme majakestest ja Eesti toitudest. „Igatsen Tallinna vanalinna, musta leiba ja Oravakese komme. Viimaseid ema vahel ikka suure karbiga saadab).“

Seni aga tuleb kodumaa ja lähedastega sidet hoida interneti vahendusel. Kord aastas püüavad nad Timi ja lapsega ka Eestisse lennata. „Oeh, ma tahaks oma peret palju tihemini külastada,“ ütleb ta. Gretel on Eestis suur pere, mitu venda ja õde ning ta igatseb neid kõiki väga. „Eriti oma kallist vanaema!“ Tänavu pole naisel õnnestunud Eestisse pääseda ning viiruse tõttu ei julge ta ka plaane teha.

Austraalia loodus lummab, ilm šokeerib

Grete on veetnud enamus aja Melbourne'is ja ta leiab, et seal on kõige suuremaks üllatuseks ilm. „Kannan ikka kotis kaasas bikiine, vihmakeepi, talvejopet ja kindaid, sest kõike võib mõne tunni jooksul vaja minna,“ kirjeldab ta lõbusalt.

Kui ilm on krutskeid täis, siis loodus on Austraalias kogu aeg lummavalt ilus. „Kängurud, sisalikud, vaalad, haid, papagoid, isegi pingviinid,“ loetleb ta ning lisab: „kased ja palmid kasvavad kõrvuti!“

Samuti üllatas Gretet võõraste inimeste avatus, ausus ja abivalmidus. „Kui korraks tänavanurgal peatuda, uurivad möödujad, et kas kõik on hästi või ega ma eksinud pole. Eks mu euroopalik välimus reedab ka, et ma päris kohalik pole,“ tunnistab Grete. „Kõikidelt, ka kohalikelt võib alati uurida, et kust nad pärit on, ja tavaliselt on inimestel väga huvitavad vastused,“ meenutab ta oma kogemusi võõrastega suhtlemisel.

Mida peaks teadma Austraaliasse kolides?

Grete paneb südamele, et Austraalias on väga keeruline olukord viisadega. „Igal viisal on omad piirangud ja kontrollitakse hoolega, kas kõik tingimused on täidetud," ütleb ta. Samuti soovitab ta vaadata, mis toiduaineid võib kaasa tuua ja deklareerida enda leivavarud lennukis. „Linnad on suured ja tasub endale auto osta," tunnistab ta. Austraalias on vasakpoolne liiklus, kuid Grete sõnul harjub sellega üpris ruttu. Mida ta aga rõhutab, on päikese intensiivsus. „Päike on mega tugev ja alati peab kasutama päikesekreemi," selgitab ta. 

Kui Austraaliasse kolida ei taha, siis reisida tasub sinna ikka. „Eestlased on väga töökad, aga soovitan siinpool maakera ka natuke ringi reisida," sõnab ta. Lisaks sellele mainib eestlanna, et Austraalia asukoht võimaldab reisida ka teistesse riikidesse, mis jääksid muidu Eestile natuke kaugeks: „Ärge unustage, et näiteks Vietnam, Tai ja Kambodža on lähedal, need on fantastiliselt ilusad riigid ja ka suhteliselt odavad puhkuse sihtkohad.“