KOHE JÄLLE PAATI JA SAARELE: Maestro Kaljuste imestab, et aeg-ajalt küsitakse temalt siiani, kuidas ta Naissaarele saab. «Vahepealsed aastakümned, kui meri oli kinni ja liikumisvõimalused piiratud, jätsid oma jälje,» arvab ta.Foto: Merilin Ulm
Kultuur
16. juuli 2020, 10:48

Dirigent Tõnu Kaljuste: „Nii pikka esinemispausi ma ei mäletagi.“

Sel aastal on Tõnu Kaljuste veetnud Naissaarel rohkem päevi kui ühelgi varasemal. Suve nautimise kõrval valmis ka mitu kontsertkava.

Sel aastal on Tõnu Kaljuste veetnud Naissaarel rohkem päevi kui ühelgi varasemal. Suve nautimise kõrval valmis ka mitu kontsertkava.

«Kevadel muutus saareelu eriti tähtsaks,» räägib Tõnu Kaljuste (66). «Eks see koroonaaeg tuletas meile kõigile meelde, et suured viirused käivad ikka aeg-ajalt siin maailmas ringi. Teevad vast inimkonda veidikene taltsamaks.»

Hellerella aias, kus igal suvel on kõlanud muusika, tänavu etendusi ei toimu. Kartulikeldri koobastele ehitatud istekohtadel vohab hoopis Rakvere raipe kollane pilv. Ja oma Facebooki sõpradele jagab maestro suveuudiseid: metsmaasikaid sööb supilusikaga ja merereisil maandus laevapardale kaks tiibu puhkavat pääsukest. Kevadel kosutas hinge punarinna särtsakas laul. Kuigi talus pole elektrit, piisab suvepäikesest, mis kütab katustele paigutatud päikesepaneele.

Edasi lugemiseks: