MTÜ Pärnumaa Märjad Käpad perenaist Hiie Paasi võib kahel käel kiita. Vähe sellest, et ta oma kahe njuufaundlandiga päästmist õpetab, jäi üks eluküünal tänu tema hoolealusele põlema.

Hiie (53), kes muidu Virtsu lähedal metallitöölisena leiba teenib, on koeri alati hinnanud. Üheksa aastat tagasi peeti Tamula järvel päästeameti õppust ja selle tarvis otsiti vabatahtlikke «uppujaid». Naine otsustas, et tema võiks olla üks neist. Kui tõepäraselt see etteaste välja tuli, kes seda tagantjärele enam teab. Stsenaarium nägi aga toona ette, et paat plahvatas, seal istunud seltskond sattus vette ja siis tuldi päästma.

«Koera lähenemine distsiplineerib uppujat,» teab Hiie. «Tegelikult on see määratu turvatunne, kui sulle suur mürakas appi tuleb.»