UHKE VANAEMA: Täna on Üllel vähiühingu töö kõrval veel üks äärmiselt oluline roll täita – olla kahe tütre viiele lapsele vanaemaks. Seda rolli saab ta erilise innuga täita just suvel, mil noorema tütre Külli pere tema juures elab. «See on selline õnn, kui väike kaheaastane pesamuna hommikul vastu jookseb ja kallistab. Need on minu rõõmud!» on ta eluga rahul.Foto: Tiina Kõrtsini
Inimesed
17. juuli 2020, 06:00

Rinnavähi seljatanud Ülle Kiivet: „Rõõm aitab mul end tervemana hoida.“

Rinnavähi seljatanud Ülle Kiivet tunnistab, et oma haigusest ei ole kunagi kerge rääkida – iga kord elad haiguse justkui uuesti läbi, rasked hetked jooksevad filmilindina silme ees.

Rinnavähi seljatanud Ülle Kiivet tunnistab, et oma haigusest ei ole kunagi kerge rääkida – iga kord elad haiguse justkui uuesti läbi, rasked hetked jooksevad filmilindina silme ees.

Juba noore naisena otsustas Ülle (71) oma tervise eest hoolitseda ja korrapäraselt arsti juures kontrollis käia – nii tundus miskipärast õige. Korduvalt kontrollis käies olidki tervisenäitajad korras. Kuni 1992. aastani, mil toona 43aastane Ülle sai rinnavähi diagnoosi. «Käisin Türilt rongiga Tallinnas arsti juures ja terve tee tagasi koju sõites nutsin. Miks see minuga pidi juhtuma?» ei suutnud ta mõista.

Kohe määrati operatsiooniaeg, ent määratud kuupäeval ta lõikusele ei läinud – ju oli see alateadlik hirm tundmatuse ees. Siis aga arst helistas ja andis uue kuupäeva. Enam Ülle pead liiva alla ei peitnud.

Edasi lugemiseks: