Lugejakiri | Noor tudengipere on hädas: mitu korda üldse peab ahju pesema?

„Käisin puhkuse ajal marju korjamas ja ostsin selle raha eest noortele korterisse uue pesumasina ja ahjuga pliidi,“ lisab ta.

Jõulud peeti Sirje ja ta abikaasa juures, kus ka noored osalesid. Kevadel pidi ees ootama külaskäik noorte juurde, kuid koroonaviiruse tõttu lükkus see edasi.

„Nüüd oli mul puhkus ja käisime mehega neid siis lõpuks vaatamas. Ime, et mul süda pärast külaskäiku rütmist välja ei läinud! Pesumasinat ma ei uurinud, aga no see pliit... Ja mis pliit – ahi oli veel hullem! Ausalt, ma kah kodus igat plekki kohe käsnaga ehk ei küüri, aga pliit saab ikka iga nädal läikima löödud. Ahi korra-kaks kuus vähemalt. Aga see, mida ma poja juures korteris nägin... Ma ei oska seda kirjeldada,“ kurdab Sirje.

„Nagu üks tahmas ja tökatit täis ahi, kust meile võeti välja värske kook. Kui uks avati, siis teadsin, et isu mingit kooki kohvi kõrvale süüa pole – see isu oli kadunud! Abikaasa mul ei märganud midagi, aga ma taipasin õnneks ehmatust peita küsimuse taha, et kuidas ahi üldse küpsetab,“ vingerdas Sirje end kavalusega ebamugavast olukorrast välja.

„Tegelikult tahtsin muidugi pärida, et kas see ahi pesukäsna ja vahendit üldse kunagi näinud on, aga õnneks sain pidama. Poisilt küll hiljem uurisin, et miks ahi nii must on, aga ega mõistlikku selgitust ei järgnenud. Nad nimelt tegevat sageli seal süüa, mistõttu kasutades lähebki kiiremini käest ära. Lõpuks küsis mult ise, et mitu korda seda ahju siis pesema peab. Mul kodus seitse aastat vana ahi ja pliit, aga läigib ja on täitsa puhas. Ei osta ma üldse poest valmistoitu ja küpsetan ise,“ on Sirje pettunud, et noored tema vaevaga teenitud ja kingitud esemega nii räpakalt käituvad.

„Aga kingitus ta oli, mis mul enam seal seletada on,“ on ta leppinud.