Iga aastaga käib rohkem noori tööl, kuid paljud neist saavad ikkagi palka mustalt

Ministeeriumi uuring näitas, et tööandjad peavad mitmete piirangute pärast alaealiste palkamist keerulisemaks kui täisealiste palkamist.

Ühelt poolt on positiivne see, et viimaste aastatega on hakanaud aina rohkemad noored aina nooremalt esimesi töökogemusi saama. 

Näiteks 2015. aastal omas 17aastaste noorte seas töökogemust 38 protsenti ning 2018. aastaks oli see näitaja juba 9 protsendipunkti kõrgem ehk 47 protsenti. See tähendab, et peaaegu iga teine 17aastane noor omab mingisugustki töökogemust.

Samasugust kasvutrendi võib viimastel aastatel täheldada kõikide 13-17aastaste noorte puhul.  Analüüsi käigus tehtud küsitlusest selgus, et ligikaudu kolmandiku noorte esmased töökogemused on mitteametlikud ehk nendega pole lepingut sõlmitud.

Ministeeriumi sõnul on murettekitav se, et 2018. aasta andmetele tuginedes oli 59 protsenti noortest töötanud töölepingu alusel, kuid 37 protsenti töötas võlaõigusliku (nt käsundus-, töövõtuleping, edaspidi VÕS leping) lepingu alusel. Selliste lepingute puhul ei ole töötajale tagatud piisav kaitse töökeskkonna ohutegurite vastu, samuti ei ole määratletud puhkeaega, mistõttu on see probleem, kui arvestada, et noored vajavad oma kogenematuse tõttu ka tööturul suuremat kaitset.

Miks siis eelistatakse võlaõiguslepinguid?

Analüüsi käigus intervjueerisime ka tööandjaid ning intervjuudest selgus, et üks oluline põhjus töölepingu asemel VÕS-lepingute sõlmimiseks on paindlikkus. Noored teevad sagedamini hooajatöid, mille puhul pole tööaeg alati kindlalt määratletav. Näiteks põllumajandussektoris sõltub töö sageli saagi valmimisest.

Töölepingu seaduse nõuetega seoses tõid  tööandjad murekohana välja ka liigsed piirangud noorte värbamisel. Nimelt peavad tööandjad taotlema 7-14aastasega töölepingu sõlmimiseks nõusolekut tegevuskoha-järgselt tööinspektorilt 10 tööpäeva enne töötaja tööle asumist. See erineb oluliselt täiskasvanu või juba 15aastaseks saanud töötajast, kelle võib registrisse kanda ka tööle asumise päeval.

Sotsiaalministeerium alustab ettepanekute koondamist seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusse, mis valmib selle aasta novembriks. Selle mõttepaberi koostamiseks andis valitsus 18. juunil rohelise tule. Ühtlasi toetas valitsus põhimõtet, et alaealiste töötamise piiranguid tuleks leevendada kaotades edaspidi kohustuse 13-14aastaste puhul küsida tööinspektorilt 10 tööpäeva enne noore tööle asumist selleks nõusolekut. Kuivõrd noorte kaitse tööl on jätkuvalt oluline, leidis toetust ka ettepanek töölepingu seaduse muutmiseks selliselt, et tööandjal ja töötajal oleks võimalus kokku leppida tööajas ajavahemikuna ehk võimalus sõlmida miinimum-maksimum töötundidega tööleping.

Leevenduste kõrval peaksid sotsiaalministeeriumi sõnul suurenema tööinspektsiooni järelevalve. See tähendaks rohkem kontrollkäike tööandjate juurde, kes on noori tööle võtnud ning nõustaks vajadusel tööandjaid.