Foto: Joosep Martinson
Uudised
29. juuni 2020, 11:14

Laps läheb suveks tööle! Mida jälgida, et ta ei astuks esimese töökohaga ämbrisse?

Suvi on aeg, mil paljud noored astuvad oma esimese sammu tööturule. Kuid millele seejuures tähelepanu pöörata?

 „Suvel soovivad paljud õppivad noored minna kuuks või paariks tööle, et teenida raha ja saada kogemusi. Kuid just hooajatöödel ning noorte seas on keskmisest suurem risk, et neile võidakse pakkuda kas osa või kogu palk ümbrikus,“ ütles MTA maksuauditi osakonna valdkonna juht Oscar Õun. „MTA soovitus on sellist töökohta kindlasti mitte vastu võtta, sest noorel on siin vähe võita, kuid palju kaotada.“

Ebaseadusliku või mitteametliku töötamise korral ei pea tööandja andma noorele puhkust, maksma puhkuseraha või tasuma hüvitist haigestumise korral. Samuti võib juhtuda, et ümbrikus makstud palgasumma tuleb iga kuu erinev.  Hiljem on noorel väga keeruline oma teenitud raha kätte saada, sest ametlikult pole ta ettevõttes kunagi töötanud. Samuti ei arvesta pangad ümbrikupalka sissetulekuna, kui on soov võtta laenu.

Kuna ümbrikupalga vastuvõtmine on ebaseaduslik, tuleb see ikkagi deklareerida. See tähendab, et noor peab tuludeklaratsiooni esitades mustalt saadud tulu ära märkima ja sellelt ka tulumaksu maksma. „Tasumata jäänud tulumaksu võib Maksu- ja Tolliamet välja nõuda ka töötajalt,“ rõhutas Õun.

Kuidas siis olla kindel, et kogemusteta töötaja petta ei saa?

Esimese asjana peaks iga uue töökoha puhul kontrollima tööandja tausta. Nii saab teada, kas ta on usaldusväärne. Ettevõtte tausta on võimalik kontrollida näiteks e-äriregistrist, e-krediidiinfost, inforegistrist ning Maksu- ja Tolliameti kodulehelt. Tähelepanu tuleks pöörata ettevõtte võlgnevustele ning eraldi tasub uurida sotsiaalmaksu tasumist – kas ettevõte tasub seda õigeks ajaks ja järjekindlalt? Lisaks ei tee paha visata pilt ametlike teadaannete lehele, et välja selgitada, ega ettevõtte osas pole algatatud pankrotimenetlus.

Kui selgub, et tööandja on igati usaldusväärne ning töövestlus läheb edukalt, jõuab kätte lepingu sõlmimise aeg. Kõige ohtlikum on jätta leping üldse sõlmimata. See tähendab, et noort ei võeta ametlikult tööle, tema kohta ei tehta kannet töötamise registrisse ning tööandja ei maksa tema pealt makse. Lihtsamalt öeldes on noor sellisel juhul ebaseaduslikult tööl.

Lepingut sõlmides tuleb esimesena tähelepanu pöörata sellele, mis lepingut ettevõte pakub – töö-, töövõtu- või käsunduslepingut. Neist esimene on kõige turvalisem ning seda sõlmitakse pikaajaliseks töötamiseks. Tööleping on üldjuhul tähtajatu, töö eest makstakse tasu vähemalt üks kord kuus, ette on nähtud iga-aastane tasuline puhkus, kehtestatud on töötervishoiu ja tööohutuse nõuded.

Töövõtuleping on teenuse osutamise leping ja sõlmitakse tavaliselt ühekordsete tööotsade puhul, kui tegemist on näiteks teenuse osutamisega. Töövõtuleping on alati tähtajaline. Käsundusleping on teenuse osutamise leping ja sobib siis, kui lepitakse kokku konkreetse ülesande täitmine. Käsundus- ja töölepingute puhul tuleb arvestada, et nende alusel ei pea tööandja tasuma ületundide eest töötasu ega puhkuserahasid. Noortele tuleks südamele panna, et kõik lepingud peab tähelepanelikult läbi lugema ja küsima kohe, kui midagi jääb arusaamatuks.

Esimene töökoht on põnev, aga ka hirmutav etapp iga noore elus, kuid vanemate nõu ja toega saab sellest väärtuslik kogemus kogu eluks.

------------------------------------------------------

Noored "mustalt" töötamist ei põlga

Ümbrikupalk on Eestis jätkuvalt suurim maksuprobleem, mille tõttu kaotas Eesti riik eelmisel aastal hinnanguliselt 134 miljonit eurot maksuraha. Hinnanguliselt saab töötasu nö ümbrikus 6% töötajatest ja ca 25% Eesti ettevõtetest maksab töötajatele osaliselt ümbrikupalka.

MTA tellitud maksutahte uuring näitab, et just noored on nii oma teadmistelt kui ka hoiakutelt ümbrikupalgale keskmisest vastuvõtlikumad. Vaid 60 protsenti 15–24aastastest arvab, et „mustalt“ töötamine on vale.