LUGEMISSOOVITUS | Mis saab siis, kui minevik, mille eest ära jookseme, meid kätte saab?

Rosie Walshi „Päev, mil me kadusime“ (Helios Kirjastus, 2020) on vaimustav raamat, mille mõnus tempo ja ülimalt kaasahaarav lugu teevad pea võimatuks raamatu käest panemise. Walsh on suutnud pikkida sinna mõnusalt pöördeid ja üllatusmomente.

Peategelasteks on Annie ja Kate, kellel on saladused, mis kummivatavad neid olevikus. Ja kui nende mõlema ellu ilmub mees, kes õnneliku lõpu käega katsutavaks muudab, saab selgeks, kui habras on tegelikult õnn.

See on lugu, mis räägib suhetest ja sellest, milliseks need võimavad muutuda, kui sa päriselt oma partnerit ei tunne. Hirmudega silmitsi seismisest ja nende ületamisest. Sõprusest, usaldusest, hoolimisest ja ka haiglasest kinnisideest. Samas on see lugu, mis avab silmi maailma ees, millest meil enne sellega kokkupuutumist aimugi pole.

Ja just siis, kui sulle tundub, et sa mõistad kuidas üks lugu lahenema hakkab, suudab autor üllatada sellise pöördega, et paneb õhku ahmima. Selliseid hetki leiab raamatu jooksul teisigi ning sellist omadust autori juures hindan väga.