Maapinnale jõudvatest UV-kiirtest on 95 protsenti UVA kiired ja vaid 5 protsenti UVB kiired. Mida need lühendid aga tähendavad?
UVA
A tähistab vananemist (ageing)
Põhjustab kortse ja pigmendilaike
kahjustab kollageeni ja elastiini
läbib ka aknaklaas
UVB
B tähistab päikesepõletust (burning)
kahjustab rakkude DNA-d
Peamised nahavähi põhjustajad
Päikesekreem kaitseb meie nahka UVB kiirte eest – sellest ka nimi SPF (sun protection factor ehk päikesekaitse faktor). SPF määrab ära selle, kui kaua põletuseta päevitusaega pikendada saame.
Näiteks, keskmise nahatooniga inimesel kulub umbes viis kuni viisteist minutit kui nahk saab päikese käes põletada. Kui kaitse on SPF30, võiks eeldada, et pikeneb ohtutu aeg 30 korda, kuid pigem tuleb see number kolmega jagada. Ehk siis, SPF30 kaitseb põletuse eest umbes 50-150 minutit.
Soovitatav on kasutada regulaarselt SPF30-50 kaitset ja seda tuleks väljas olles uuendada iga 2-3 tunni tagant ning seda isegi vihmasel ilmal ning pärast ujumist ja higistamist.
PA märgis tähendab seda, et see kaitseb UVA kiirte eest. PA+ tähendab vähest kaitset, PA++ keskmist kaitset, PA+++ juba väga tugevat kaitset ja PA++++ ülitugevat. Nii UVA kui ka UVB kiirte eest kaitseb laia spektriga kaitse ehk Broad Spectrum.
Soovitused targalt päevitamiseks:
- Päikesekaitse kanna nahahooldustoodetest viimasena (eelviimasena enne meiki). Kui oled päevakreemi nahale kandnud, oota umbes kümme minutit ja seejärel määri SPF.
- Näole võiks määrida umbes pool teelusikatäit kreemiga
- Võimalusel uuenda väljas olla iga 2-3 tunni tagant kaitset. Kui kreemi meigi pärast määrida ei ole võimalik, kasuta spreid.
- Niisuta nahka!
⠀
Kommentaarid (0)