Ränkraskest avariist alpakafarmi peremeheks: „Juhuseid ei ole.“

Endine müügimees Imre Heinsaar sattus tosin aastat tagasi ränkraskesse avariisse. Võib-olla otsustas saatus ta just seetõttu juhatada teraapialoomadeks nimetatud alpakadeni.

Võtan suuna Türi poole ja põikan sisse pisikesse Poaka külla, mille pikalt looklev kruusatee lõpeb õunapuuõites ilutseva Wile alpakafarmi juures. «Siin piiri taga lõpeb muu maailm ja algab meie maailm,» armastab farmi peremees Imre (51) talukoha tutvustuseks öelda. Ja see on tõesti üks omamoodi õhustikuga maailm. Ei tea, on siis asi värskes suvises õhus või taamal ringi uitavates alpakades, aga totter naeratus kisub vägisi näole.Alpakafarmi rajas Imre pere Järvamaale 2014. aastal, tuues siia 11 alpakat. Esimene Poakal sündinud alpakabeebi ehk kria sai farmi nimi- ja vapiloomaks – Wile’iks, mis tõlkes tähendab ahvatlust. Kusjuures, ahvatlusi on Imre elus ette tulnud mitmeid ja teekond unistuste talukohani kulgenud väga käänuliselt.

Kirev tööeluJänedal sündinud Imre jaoks pole põllumajanduses midagi võõrast. Pärast kaheksandat klassi omandas mees maaparanduse mehhanisaatori ameti ja töötas kolhoosis traktoristina. Järgnes kaks aastat teenistust Nõukogude armees ja seejärel töö sidesõlme varustajana.1995. aastal meelitas suurem palganumber Imre pealinna ja temast sai edukas müügimees. Aastate jooksul tuli müüa nii mahlu, koeratoitu kui ka raadioreklaame. Imre ei salga, et just raadioreklaamide müügis oli ta väga edukas. Kusjuures, tema korraldas ka Eesti esimese suure raadiomängu, kus loositi välja sõiduauto Mazda 626.«Korraga väsisin õhu müügist ära,» põhjendab Imre järjekordset elumuutust, mis viis ta sammukese põllumajanduse poole tagasi. Temast sai teravilja- ja õliseemnetega kaupleva ettevõtte üks omanik, kuid pikalt saatus seda tööd teha ei lasknud.