Eesti meister vibulaskmises: „Vibusporti saab teha ka disainerikleidis.“

Kui Katrin Põdra kahe aasta eest lapse vibutrenni viis, ei teadnud ta sellest laskeriistast midagi. Järgmises trennis küsis naine ise vibu proovida ja aasta hiljem sai temast Eesti meister.

Praegu Katrin (47) enam naljalt märklaua südamest mööda ei lase, kuid esimesel katsetusel lendasid nooled sinna, kuhu ise tahtsid. Ent harjutamine teeb meistriks ja nüüd on naine vibulaskmises oma võistlusklassis Eesti tipus. «Eks sain juba ka fotograafiaga tegelemisel käte värisemisest üle. Hämarates valgusoludes tuleb ju teinekord selge pildi saamiseks sisse-välja hingata ja vahepeal klõps ära teha,» muheleb ta.

Tehniline alaKui vibust rääkides kerkib esmalt silme ette Robin Hood ja tema laskerelv, siis Katrini vibu on hoopis teistsugune ning moodsam. Ta alustas küll samuti pikkvibu ja puidust nooltega, kuid nüüdseks on jõudnud kõvervibuni. Pikkvibuga harrastab laskmist Katrini abikaasa.Kuigi kõvervibu on kaalukam, tundus see omasem. «Eks see ole nagu seebikarbi ja peegelkaameraga pildistamise vahe – viimane on raskem, kuid istub stabiilsemalt käes ja tulemus on kvaliteetsem,» näitlikustab ta.Moodne kõvervibu (ingl recurve) koosneb kümmekonnast osast ja need seab Katrin üksteise külge mängleva kergusega. «Vibusport on parasjagu tehniline ala. Kasvõi selle koha pealt, et arvestama peab vibu ja noolte omavahelise sobivusega,» selgitab naine. Ent kõik selle ala peensused saab kiirelt selgeks, kui asja veidigi uurida. Et Katrinil on kombeks ühte asja teha põhjalikult, on tulnud tunde internetist teemakohast materjali lugeda ja kogenenud vibulaskjaid küsimustega piinata.