Lähisuhtevägivalla ohver: armastus ei kadunud ka pärast seda, kui politseisse avalduse tegin

Alguses ei tohi sa huuli värvida ega miniseelikut selga panna. Siis pead ette näitama oma meilid ja sõnumid. Seejärel kustutama sotsiaalmeediakontod või vähemasti blokeerima seal kõik meestuttavad. Siis ähvardab mees end tappa, kui peaksid talle truudust murdma. Lõpuks muutud sa nähtamatuks nagu koiliblikas riidekapis, aga vastu vahtimist saad ikkagi. Merli Kaunissaar räägib, kuidas šarmantne ja hoolitsev kavaler muutus kõigest mõne kuuga psühhoterroristiks ja peksjaks.

Merli tutvus O.-ga (ehkki kohus mõistis mehe süüdi ja seega võiks tema nime avaldada, jätab Õhtuleht selle enda teada) kolm aastat tagasi varasuvel, kui uude kohta tööle läks. Naine oli tollal 26 ja O. temast kaks aastat vanem. Tegu oli peamiselt meeste kollektiiviga, ent O. jäi kohe Merlile silma – tõsi küll, pisut üleoleva hoiaku tõttu. Ent töökaaslased austasid teda ja tema sõnal oli kaalu ka ülemuste hulgas. Kui O. hakkas tema tähelepanu otsima, tundis noor naine end mõnusalt meelitatuna. „Me puutusime tööl päris palju kokku ja ta ise otsis kogu aeg kontakti – palus mitmes asjas minu abi, kutsus lõunale... Siis hakkasime ka pärast tööd kokku saama ja väljas käima.“ Tutvumisest tõsisema kuramaažini kulus kuu.  

Merli tundis, et tal on O.-ga palju ühist. „Minu lemmikšokolaad oli Tupla. Temal samuti. Meie muusikamaitse ühtis peaaegu sada protsenti. Avastasin, et minu kunagine lemmiklaul oli ka tema lemmiklaul. Neid sarnasusi tuli nii palju. Ja see tõmbas ligi.“