Silja Paavle 30. mai 2020 11:00
«Ega nad mind salli,» tõrjub metsloomaarst Madis Leivits illusioone, et patsiendid ta pingutusi kuidagi hindavad. Küll aga on kõigil põhjust mehele tänulik olla, sest ka meie tervis sõltub loodusest.

«Ega nad mind salli,» tõrjub metsloomaarst Madis Leivits illusioone, et patsiendid ta pingutusi kuidagi hindavad. Küll aga on kõigil põhjust mehele tänulik olla, sest ka meie tervis sõltub loodusest.

Eesti maaülikoolis loomaarstina töötav Madis (34) on spetsialiseerunud metsloomadele. Kui loomadele antaks valida, kas meie neid raviks või mitte, valiksid nad põgenemise ja omapäi toimetuleku. «Tasakaalus populatsioonis hukkub sama palju, kui sünnib. Loodusel on tasakaalu hoidmiseks omad ahelad.»

Väga ohtlik pliiMetsloomade ravimine on mehe tegemiste üks, avalikkusele seksikam osa, nagu ta ise ütleb. Teine pool on loomade tervise ja keskkonnamürkide uurimine. See toimub lahanguruumis ja laboris, peaaegu nagu krimiseriaalis «CSI», ja väga avalikkuseni ei jõua.Selle töö käigus on ilmnenud, et näiteks jahimoonaga keskkonda sattunud plii tõttu pärsitakse metsloomade võimekust haavade ja nendesse tekkivate bakteritega toime tulla. Lisaks ohustab raskmetallide hulka kuuluv plii keskkonda ja meid endid.Kui pliid sisaldava laskemoonaga ulukeid kütitakse, paiskub see pehme metallina metslooma kehas pisikeste tükikestena üsna suurele alale laiali. See koht, kust kuul kehasse siseneb, on üldjuhul verine ja ebameeldiv. Sestap lõigatakse see ära ja jäetakse metsa alla või antakse jahikoerale. Või nokitakse selle koha servast paremana paistvad tükid välja ja poetatakse vorstiks või konserviks mineva hakkliha sisse.Madise sõnul on aga pliil teaduslikult tõestatud vähki tekitav ja neurotoksiline mõju, lastele võib see mõjuda närvisüsteemi arengut pärssivana. «Tööstuses tuleb pliid sisaldavad autoakud või vanad värvid viia ohtlike jäätmete kogumispunkti. Sama tuleb teha saastunud lihaga.»