Raske haigus muutis Caligula despoodiks

Caligula valitsemisaeg jäi küll väga napiks, kuid sellele vaatamata tõusis ta Rooma impeeriumi üheks kuulsamaks või siis hoopis kurikuulsamaks keisriks.

Tulevase keisri esimesed eluaastad möödusid sõjaväelaagrites. Tema isa, kuulus väejuht Germanicus pani poisikesele selga sõjaväemundri ja jalga spetsiaalselt tema jaoks valmistatud pisikesed saapakesed. Nende jalatsite järgi saigi ta hüüdnimeks Caligula, mis tähendab ladina keeles «väikest sõdurisaabast».Kui Caligula 37. aastal vaid 24aastasena troonile tõusis, rõõmustas rahvas väga ja pidutses kogu hingest. Noor keiser püüdis alguses igati talle pandud usaldust õigustada – andis armu vangidele ja pagendatutele, leevendas makse, üritas taastada rahvalikku valitsemist, maksis hädasolijatele hüvitist, tühistas onu Tiberiuse ajal valitsenud tsensuuri, ehitas kaks veeakvedukti, hakkas parandama teid ning lõpetas Augustuse templi ehituse.Rõõmupidu ei kestnud kaua, sest üsna pea haigestus keiser tõenäoliselt entsefaliiti. Ajaloolaste arvates mõjutasid raske haiguse kulgu ka lapsepõlves kogetud psüühilised traumad. Keiser küll paranes, kuid muutus iga päevaga üha hullumeelsemaks. Põhjuseid tuleb tõenäoliselt otsida tüsistusena saadud ajukahjustusest.

Olen templit väärtEsialgu mõtles Caligula välja mitmeid epiteete, millega teda tuli kutsuda. Nii sai temast «õilis ja suurim keiser», «sõjavägede isa», «vaga valitseja» jne. Lõpuks ei tundnud valitseja isikukultus enam mingeid piire – mees otsustas end isegi jumalatega võrrelda. Selle tarvis tellis keiser Jupiteri skulptuurid ja käskis raidkujudel pead asendada oma pea kujutisega.Valitseja lasi Rooma ehitada ka omanimelise templi ja selle keskele püstitati elusuurune imperaatori kuldne kuju. Monumendile pandi selga samad rõivad, mida kandis valitseja. Ja kui tavalistes templites oli ohvriloomaks tapetud härg, siis siin asetati ohvrialtarile flamingod ja paabulinnud.