Lugejakiri | Murdunud hammas ja eriolukorras saadud kummaline hambaravi

Alguses mõtles naine oodata ja vaadata- äkki kannatab ära ajani, mil jälle arstile pääseb. Seda ta siiski oodata ei jõudnud, sest ige läks paiste ja hakkas valu tegema.

„Oleks ma edasi juhtuvat ette teadnud, siis oleks ma öösiti edasi valutanud ja oodanud,“ pettus Ly erakorralises hambaravis.

„Ma üldse ei süüdista neid hambaarste ega midagi, aga süsteem oli selleks ajaks teinud väga vale otsuse. Puurimine olevat plaaniline ravi, mistõttu pandi mulle ajutine plomm. Surgiti ja torgiti ja üritati kihti puhastada ja ajutiseks plommiks valmistada, aga mõnus see ei olnud. Ka arstid olid hädas – võõras kabinet, osasid vahendeid ei olnud. Ma tundsin neile täitsa kaasa. 100 protsenti kindel pole, aga arsti abistanud õde ei olnud vist üldse hambaarsti õde,“ kirjutab Ly.

Ajutise plommiga ei saanud ta olla isegi ööpäeva – see kadus söögiga ära.

„Öeldi küll, et murede korral tulge tagasi, aga see ajutine plomm jäi kõrgem ja oligi suus nagu võõrkeha. Ka arstile pääsemiseks tuli registratuuris ikka tõestada, et tõesti abi vajad. No kes tahaks viiruspuhangu ajal niisama haiglasse arstile ronida- on ikka mõtlemine! Aga ära ta kadus mul suhu ja kõhtu. Sealt edasi valutasin mitu nädalat. Sõind ravimeid ja vaatasin, et iga katab juba terve auku. Ja siis üks päev tundsin end jälle normaalsemalt. Ige oli küll paistes ja süüa selle poolega ei saanud, aga kannatas mõne päeva juba ka ilma valuvaigistita olla,“ tundis Ly, et jaksab hambaravi avamiseni oodata.

Ja seda ta ka jaksas, aga hambaarstil selgus, et seal oli vaja enne parandama asumist teha hoopis teine protseduur – liigliha tuleb ära lõigata.

„Tuimestused, skalpell ja veritsev ige. Hambaravi lükkus edasi. Ja siis ma mõtlen, kas see ongi esmaabi mõte? Loogiline oleks hammas kohe ja korralikult korda teha, mitte üritada viga mõneks ajaks parandada. Hiljem läheb asi hoopis hullemaks. Ja ma käin seega ka rohkem kordi arstil – kulutan riigi ja enda raha, hoian enda käikudega kinni mitut aega arstile. Ja patsiendina piinlen kah korduvalt. Ma ei süüdista neist ühtegi arsti, sest nemad tegid oma tööd. Neil ei olnudki loodud paremaid võimalusi ega antud luba, käske. Ohkama võtab. Õnneks sain nüüd korda,“ tahtis Ly lihtsalt oma kummalist kogemust jagada.