Olav Ehala: „Kõik, mis on minuga juhtunud ja kuhu olen jõudnud, on ime!“

Olav Ehala koduaias on õide puhkemas rododendronid, tagaaia basseinis õõtsub tüünelt karge vesi ja rästad jalutavad rohus. Peale värske vinüülplaadi tuleb armastatud heliloojaga, kes suvel tähistab 70 aasta juubelit, juttu paljust muustki.

Kui ilm lubab, teeb Olav (69) siinsamas Lilleküla eramajade rajoonis iga päev ühe kiire kõnnituuri. «Jalutuskäigu ajal keerutan mõnikord ka muusikalisi mõtteid peas, kuid vaatan ikka, et astumise tempo oleks hea, nii et nahk saaks märjaks,» avaldab helilooja, kuidas ta füüsilise vormi eest hoolt kannab. Pärast tempokat jalutuskäiku ja sooja dušši sulpsab mees tagaaias sillerdavasse basseini. Vesi oli täna üheksa kraadi. «See ei tähenda, et jääksin sinna ligunema. Ja kui ütlengi, et ujusin kaks basseinipikkust, siis tähendab see kümmet meetrit,» muheleb mees. Sügiseti on ta end karastanud ka vaid neljakraadises basseinivees.

KevadpuhkusKarantiiniaeg mõjutas temagi harjunud elurütmi. Mitmed esinemised bändi ja solistidega jäid ära. Paus tuli teha ka muusika- ja teatriakadeemias individuaaltundidega, mida õppejõud Ehala andis. «Õpetan seal kahte ainet: vaba klaverisaadet ja džässklaverit. Tudengeid on päris suur hulk, oma paarkümmend, lisaks mõni välisüliõpilane Lätist,» selgitab Olav. Varasemalt on tal olnud tudengeid ka Hispaaniast, Saksamaalt, Hiinast.Klaverimängu pole tema sõnul võimalik distantsilt juhendada. «Mingil määral võib seda ju läbi veebikaamera teha, aga sinna juurde käib ka palju juttu ning ettenäitamist, nii et kõik võtaks liiga suure osa päevast,» selgitab ta. «Nii et mulle vormistati puhkus. Aga küll me järele võtame, õppeaastat pikendati, tunnid lähevad juuni lõpuni välja.» Sellest nädalast on ka loengud juba osaliselt taastunud.