TRENNI EEST: Iga päev teeb Kerly rattaga tiiru ja varustab toidukappi kauplustes üle jäänud kaubaga. Et ratas ja käru on üsna rasked, on see parasjagu trenni eest.Foto: Aldo Luud
Inimesed
23. mai 2020, 09:00

EI RAISKAMISELE! Eesti esimese toidujagamiskapi loonud Kerly: kes on raskel ajal üles kasvanud, oskab toitu hinnata

«Kes on raskel ajal üles kasvanud, oskab toitu hinnata,» on Kerly Ilves veendunud. Et toidu raiskamisele tähelepanu tõmmata ja seda vähendada, rajas ta Tartusse Eesti esimese avaliku toidujagamispunkti.

«Kes on raskel ajal üles kasvanud, oskab toitu hinnata,» on Kerly Ilves veendunud. Et toidu raiskamisele tähelepanu tõmmata ja seda vähendada, rajas ta Tartusse Eesti esimese avaliku toidujagamispunkti.

Nõukogude ajal üles kasvanuna on säästlik eluviis Kerlyl (39) hinges. Talle meenub aeg, mil oli viiene. «Emal õnnestus saada üks roheline banaan. Me ei suutnud ära oodata, millal see akna vahel valmis saab! Ja kui siis viimaks sai, lõigati sellest paberõhukesed viilud ja jagati meie neljaliikmelise pere vahel ära,» kõneleb ta.

Toidujagamisega (ingl foodsharing) puutus Kerly kokku Berliinis elades. Seal on avalikud, kõigile kättesaadavad ja vabatahtlikkuse alusel toimivad toidujagamispunktid kasutusel 2012. aastast, lisaks toimuvad siin-seal suuremad toidujagamised. «Sellise tegevuse kaudu vähendatakse raisatava toidu hulka. Eestis läheb kõige rohkem toitu, lausa 53% raisku kodudes,» räägib ta. Kõigest 5% toidust läheb raisku jaekaubanduses.

Edasi lugemiseks: