Foto: Anu Pink
Inimesed
22. mai 2020, 19:00

Imepeent näputööd tegev Tiina: „Muhu mustrid on täielik ulme!“

Ära kunagi ütle iial – Tiina Lippant teatas aegu tagasi kindlameelselt, et ei koo elus ühtegi Muhu sukka. Paari nädala eest aga alustas naine imepeenete varraste ja lõngaga juba kolmandat paari.

Ära kunagi ütle iial – Tiina Lippant teatas aegu tagasi kindlameelselt, et ei koo elus ühtegi Muhu sukka. Paari nädala eest aga alustas naine imepeenete varraste ja lõngaga juba kolmandat paari.

Tiina (44) muigab, et kuigi on käsitööd elus tasahaaval teinud, poleks ta siiski arvanud end nii peent näputööd ette võtmas. Samas julgustab ta kõiki proovima, sest enda näitel saab ju kinnitada: kui jagub pealehakkamist, viib visadus sihile.Tema võttis vanaema juhendamisel vardad näppu juba esimeses klassis, kuid sarnaselt paljudega tabas suurem tuhin põhikoolis. «Kõik mu kampsunid, vestid ja sallid nägid siis välja nagu kalavõrk – kudusin puuvarrastega ja lõdvalt,» naeratab ta. Et naise vanemad pidasid lambaid, oli lõng majas alati käepärast.

Ilus pahupoolSiis tuli paus sisse, kuniks Tiina sattus Saara kirjastuses töötavatele tuttavatele Viljandi Hansalaadale appi lõnga, käsitööraamatuid ja muud sellega seonduvat müüma. «Meid oli seal nii palju, et tolku must polnud. Aga käsitööraamatute toimetaja Anu Pink muudkui kudus seistes ja mul viskas närv lõpuks üle – küsisin endale ka vardad ja lõnga,» meenutab naine. Sealt sai ta ka esimese õppetunni, kuidas lõnga kõvemini hoida ja tihedamalt kududa.Kudumispisik hakkas kiirelt külge. Edasi Tiina muudkui harjutas ja käis Anult küsimas, kas on juba piisav tihedus. Mõni kuu hiljem ostis ta Saara kirjastusest Muhu kinda komplekti – selles oli muster, tarvilik lõng ja sobivad vardad. «Neid mustreid iseloomustab värvikirevus, peened detailid ja ülitihe kude,» räägib Tiina, kes otsustas elu esimesed peenemustrilised kindad kududa Muhu usku sõbrannale.Nende kallal oli pusimist omajagu ja sõrmikud valmisid alles kuu pärast sõbranna sünnipäeva. «Kudumine polegi tegelikult raske, lõngajuppide peitmine võtab aega. Ohtrad värvid tähendavad ka ohtraid lõngaotsi. Ühtegi ei tohi näha jääda,» kirjeldab nobenäpp, et kudumite pahupool peab ju ka olema ilus ja korrektne. Naine muigab, et keegi ei hakka kudumit tagurpidi pöörama, aga meister ise peab teadma – kõik on perfektne.

Edasi lugemiseks: