Allergia võib ligi hiilida väga salakavalalt ja endast esimest korda märku anda alles vanemas eas. Nõnda juhtus ka Kariniga.
Karin Olumets (73) meenutab, et ligi kümme aastat tagasi kooris ta oma Sõrve suvekodus õunu, kui sai ühtäkki vaablaselt sutsaka. Olles varemgi putukatelt nõelata saanud, ei pööranud naine sellele esiti tähelepanu ja jätkas õunte koorimist. Õige pea aga pidi töö katkema, sest käsi läks randmest küünarnukini täiesti paiste, punetas ja oli valulik. Karin proovis paistetust külmaga leevendada, aga kuna valu ei taandunud ja õhtupoolikul tõusis palavik, tuli ette võtta 53kilomeetrine sõit Kuressaare haigla EMOsse.
Ootamatu uudisHaiglas sai krapsakas proua teada, et tal on tekkinud putukaallergia. Karin oli siis 63aastane ja imestas suuresti, kuidas veel nõnda kõrges eas allergia tekib. Arst aga selgitas, et allergia võib tekkida igas eas. Niisiis anti naisele allergiaravimit ning soovitati enda tervist ja hingamist pingsalt jälgida.«Hullemaks enam ei läinud, aga palavik ei tahtnud alaneda. Järgmiselgi päeval oli veel palavik üle 38 ja paistetus püsis mitu päeva,» meenutab Karin ja lisab, et elu esimesest allergiahoost taastumiseks kulus tal üle nädala.Arst hoiatas naist, et ka mõne teise putuka hammustus võib allergia esile kutsuda. Sestap kannab Karin kevadsuvisel hooajal allergiaravimit alati endaga kaasas. Seda on tal ka vaja läinud.«Järgneval aastal sain jälle sutsaka ja sellestki tekkis meeletu paistetus. Siis ma juba oskasin ennast hoida ja võtsin kohe allergiaravimit. Sõrmed muutusid siiski jämedaks nagu sardellid ja küünarnukini oli käsi täiesti paistes,» meenutab ta. «Helistasin tookord öösel palaviku tõustes perearsti nõuandeliinile 1220 ja sealt anti soovitus jälgida hingamist – niipea kui hingamine läheb imelikuks, tuleb kohe kiirabi kutsuda.» Õnneks kiirabi vaja ei läinud ja seegi allergiahoog möödus.
Kommentaarid