Tiiu järjejutt | Kaks hümni ja eksliibris oma ala meistritelt

Aga klubil polnud veel oma hümni. Selle loomise andsime koduseks ülesandeks Arved Haugile 1984. aasta sügise ärasaatmisel Viisnurga puhkebaasis.

Kuulsal heliloojal ja lauljal võttis see aga omajagu aega, mis kajastus ka vabanduseks loodud luuletuses, mille Arved klubis ette kandis. Väike katkend sellest:

Et aasta jooksul juhtub ikka,
et sai tehtud pattu. 
Sai antud mitu lubadust 
ja loobutud neist ruttu. /…/ 
Mul isiklikult hinge peal 
on tegemata tegu, 
sest ikka pole valmis veel 
mu Fenoklubi lugu. 

Lõpuks laul pealkirjaga „Peaasi, et on pööripäev“, siiski sündis, sellega alustasime kolmandat Fenokubi aastat. Tekst ja muusika olid Arved Haugilt. Tsiteerin kaht salmi:

Kui siia tulles mõttes mure
või päevatöö on teinud väsinuks,
siis tea, et siin on olla tore, 
siin nukrusele uks jääb suletuks.
Me ümber hoogne perestroika,
on hea, kui mõni lootus täide läeb.
Me ise elu seame paika – 
peaasi, et on pööripäev.

Laulu refrään oli nutikas, sest aastaaja sai valida vastavalt pööripäevale, mida tähistasime: 

Seepärast talvele /kevadele, suvele, sügisele/
me teeme täna kummarduse 
sellise meelepärase. 
Palume, et oleks ta 
meie külaline.

Igal järgnenud üritusel Arvedit ennast kohal musitseerimas polnud, kuid õnneks oli meil võtta omakandimees – muusik ja laululooja Jakob Kaunissaare. Edasi kolhoosi peaagronoom Arnold Erm (1926–1993) võttis Jakobi möödaminnes oma auto peale ja nii nad üritusele saabusid. 

Jakob on kokku kirjutanud üle kolmesaja pala, millest paljusid laulsime oma klubiõhtutel, tema enda juhendamisel mõistagi. Iga üritust läbi viies sain aru, kui oluline on see, et meie hulgas on muusik, kes võib akordioni kätte võtta ja ühislaulmise algatada. Jakob oli meil väga oodatud! Tundus, et ka  Kaunissaarele meeldis seltskond, kes temast hoolis. 

Jakob passis hästi kokku ka Hugo Hiibusega, kes ühel klubiõhtul Pärnu-Jaagupi rahvamajas tegi temast sõbraliku sarži. Sarž avaldati Jakobi 1997. aastal trükivalgust näinud „Lauliku“ kaane siseküljel. 

„Lauliku“ kaanel on Johannes Juhansoo (1919–1994) eksliibris. Eksliibriseid tegi ta mitmele meie klubi liikmele, ka külalistele, kui nad seda vaid soovisid. Pärnumaal elanud eksliibrisemeister, keda tunti üle Eesti, tegutseb nüüd juba taevastel radadel ja on maetud Häädemeeste kalmistule. Teadaolevalt on ta teinud 1475 eksliibrist, Häädemeeste muuseum hoiab tallel viiendikku sellest. Juhansoo eksliibristest on ilmavalgust näinud mitu raamatut. 

„Lauliku“ teiste laulude hulgas leiab laulu „Tule Pärnusse puhkama“, mille sõnadki tegi Jakob. See kujunes Fenoklubis vaat et sama menukaks kui Arved Haugi „Pööripäev“, nii et Fenoklubi sai endale kaks hümni.

Tule Pärnusse puhkama
Kui saabunud on suvekuu ja väljas puhub mahe tuul,
Siis Pärnu sõidan ma, ikka jälle puhkama.
On pargis pärnad õisi täis, seal armund paare ringi käib,
On muul, kuum rannaliiv, igavust ei tunne siin.
Nii kuldselt helgib vete pind, mul joovastusest põksub rind,
Ka mässav laintevoog kordumatut hinge toob.
Kuid aeg see kiirelt mööda läeb, pea saabub lahkumise päev,
Siis mõtlen ikka nii – Pärnu tulen tagasi.
Refräänina kõlasid järgmised read:
Tule Pärnu sa, tule Pärnu sa, 
tule siis, kui veel õitseb vesiroos.
Tule Pärnu sa, tule tule vaatama, 
suveööd on ju siin kui muinasloos.