FOTOGRAAF ANNAB NÕU: kuidas kevadistel jalutuskäikudel häid pilte klõpsida

“Mina kasutan igapäevaseks pildistamiseks Samsung Galaxy S20 Ultra telefoni, sellega on hea pildistada nii maastikufotosid kui ka portreesid. Tegelikult saab häid pilte teha ükskõik millise tänapäevase telefoniga, vaja on järgida vaid mõningaid nõuandeid,” julgustab tuntud fotograaf Kaupo Kalda. Loodus- või tänavafotograafia on tema sõnul hobi, mis aitab suurepäraselt lõõgastuda ning iseenda seltsis tunde veeta.

Selge klaas, selge pilt

Mobiiliga fotode tegemisel tuleks alustada kõige elementaarsemast – telefoni kaameraläätse klaas peab olema puhas. Rasvase klaasi korral jäävad ka pildid hägused. Praktiliseks harjumuseks võiks saada telefoni esi- ja tagakaamerate puhtaks pühkimine telefoni taskust või kotist välja võtmisel.

“Mina kasutan selleks tihtipeale villast mütsi või salli,” täpsustab Kalda.

Ole foto tegemiseks valmis ja naudi tehisintelligentsi supervõimeid

Maastikufotograafide tehtud  ilusad fotod ei sünni juhuslikult, vaid need on tihti ette valmistatud. Iga hea pildi tegemine algab planeerimisest, sest parima hetke jäädvustamiseks tuleb olla õigel ajal õiges kohas – olgu selleks siis aurav hommik rabas, kõrghoonetelt peegelduv päikseloojang või metsarajal kohtumine põdraga.

“Enne pildistamist tuleks välja mõelda kohad ja motiivid, mida pildistada. Kui minna metsa hulkuma, siis peaks selleks olema kogu aeg valmis, et puude vahelt ilmub välja põder või oksal järab käbi orav,” räägib Kalda. Kui suudad looma nähes tekkinud käevärinat taltsutada, on näiteks moodsamate telefonide, ka Samsung S20 Ultra abil loomade pildistamine tänu suumile täiesti reaalne.

Et ootamatuteks olukordadeks võimalikult hästi valmis olla, tuleks endale hästi selgeks teha kaamerarakenduse funktsioonid ja kiirvalikud, et õigel hetkel oleks võimalik kiirelt pildistama asuda.

“Peab tunnistama, et hindan ise uuema aja telefonikaamerate automaatikat ja tehisintelligentsi, mis suudab ära tabada konteksti, säritada vajadusel palju pilte üheks ning tõsta tihti valgusdünaamika (heledad ja tumedad alad) isegi suurtele peegelkaameratele eeskujuks, räägib Kalda.

“Lisaks on see on tohutult mugav, kuna ei vaja ajamahukat järeltöötlust. Lausa müstiliseks on kujunenud nende väikeste kaamerate öövõtterežiimid, kus isegi käest pildistades võtab kaamera näiteks 8 sekundit aega valguse püüdmiseks ning tulemused on üllatavalt head,” lisab Kalda.

Tunne telefonidesse ehitatud kiirvalikuid.

“Näiteks Samsungi telefonidel saab kaamera avada kiirelt, kui vajutada kaks korda lukustusklahvi. See aitab juba päris palju edasi, sest tänapäeva mobiilikaamerate dünaamiline ulatus on nii suur, et ka auto-režiimis pildistades saate terava ja kena värvilise foto,” ütleb Kalda.

Maastikufoto puhul järgi kahe kolmandiku reeglit

Kalda sõnul tulevad maastiku pildistamisel kõige efektsemad need pildid, mis suudavad edasi anda avarust ja laiust. Et aga foto igavaks ei jääks, tuleks kaadrisse paigutada ka objekte, et fotole sügavust tekitada.

Maastiku jäädvustamise puhul võiks eeskätt kinni pidada kahe kolmandiku reeglist, kus pildi esiplaan ja keskne objekt võiksid moodustada fotost suurema osa, samal ajal kui taevale jääb umbes üks kolmandik kogu foto kõrgusest. Pilkupüüdvate pilvede või virmaliste puhul on soovitatav seda põhimõtet kasutada tagurpidi.

Leia keskne objekt

Selleks, et foto tõmbaks tähelepanu ja jutustaks lugu, on oluline keskenduda ühele objektile. Püüa pildistada nii, et vaataja saab aru, mida on pildistatud. Looduse puhul võib selleks olla puu, roostikupuhmas, suur kivi või ka näiteks valguskiired. Linnafotode puhul näiteks huvitav majauks, graffiti, munakivitänav, vaateaken või torn.

“Isegi juhuslikuna tunduvas stseenis on alati keegi või midagi, mis lugu jutustab, seega kasutage oma fantaasiat, leidke see asi üles ning asuge pildistama,” julgustab Kalda. “Tänapäeva mobiilid suudavad teha kõrgresolutsiooniga fotosid ning võimaldavad ka suumimist, seega saab kadreerimisel endale lubada väikeseid apse, mida hiljem fototöötluse käigus parandada, ilma et lõpptulemuse kvaliteet muutuks.”

Katseta valgusega

“Eesti loodus on mitmekesine ja imeline - udused või kuldsed hommikud, värvilised päikeseloojangud, puhasvalged lumised talvepäevad. Valgus annab fotodele jõu ja värvilisuse ning tihti on see kõige parem just kuldsel tunnil ehk vahetult pärast päikesetõusu ja enne loojangut. Seetõttu tasub teinekord jalutuskäigud sättida just nendele aegadele,” räägib Kalda.

Samuti sõltub tulemus vägagi sellest, mis suunas valgus paistab. Tihti võib ka vastuvalgusest saada huvitavaid kontuurpilte. Või arvestada, et täpselt samas kohas on õhtul valgus hoopis teiselt poolt.

Otsi uusi võttenurki

Need pildid, mis on tehtud inimese tavaliselt vaatekõrguselt, tunduvad loomulikud, ent üldiselt tavalised. Huvitavamaid kaadreid saab siis, kui loodust, linna või asju vaadelda erinevate nurkade alt, näiteks madalalt, pealtvaates või kõrge nurga alt. Samuti tasub loodusest otsida mustreid ja jooni ning neid jäädvustada. Käi nagu kass ümber palava pudru ja leia üles see nurk, mis kõige paremini tundub.

“Ise arvestan, et kui kas või ühe pildi saan ühe käigu kohta, millega ise rahul olen, siis see on juba kirss tordil, sest jalutuskäik ja pildistamisprotsess olid niikuinii mõnusad,” räägib Kalda.