Lugejakiri | Vihaga loopisin kõik prügi ühte suurde prügikasti (1)

„Tahad viia pappi, aga kuhugi pole panna. Tahad viia pakendeid – ka neid pole kuhugi panna! Olmesse veel mahub midagi, aga ka biojäätmed ajavad üle. Kui nii oli kaks nädalat möödunud, siis küsisin endalt, et mida ma sorteerin, kui prügikasti see sorteeritud prügi ei mahu,“ on mees pettunud.

Mart tassis esiti kogu sorteeritud prügi, mis õigesse kasti ei mahtunud, tagasi tuppa.

„Hiljem hakkasin keldris hoidma. Üritasin end sättida selleks ajaks, mil prügikaste tühjendamas käidi, aga alati see ei õnnestunud. Ja ma olen jõudnud punkti, kus olen valmis keskkonnahoiule lööma käega. Kurb küll, aga tunnistan ausalt – olen vihaga loopinud viimased kaks nädalat kõik sorteeritud prügi lõpuks ikka ühte ja samasse kasti. Miks? Sest kõik teised kastid on meie maja jaoks ilmselgelt liiga pisikesed ja pidevalt täis! Ühistul on küll aktiivne esimees, aga prügist ei taha ta enam midagi kuulda. Rahvas ei taha praegusel ajal lisakulusid, aga mitu korda nädalas käiv prügiauto võtab elanikelt rohkem raha,“ selgitab ta.

Mees sorteerib endiselt kodus prügi, aga usub, et ta pole ainuke, kes hiljem prügi ikkagi suurde kasti loobib.

„Prügikastid ajavad ju üle. Midagi ei ole teha, aga nii ei jääb asi ilusaks ainult seadustes ja eeskirjades, aga elu ise on hoopis teistsugune. Eks peagi saabub ka päev, kus ma enam ei näe sorteerimisel mõtet, vaid surun juba toas kõik ühte ämbrisse.“